TEADLANE: Pideva haisu tõttu löövad välja kroonilised tõved

"Üks asi on saasteaine toksilisus, teine aga see, et hais on lihtsalt nii ebameeldiv, et viib inimese stressi," ütles Tartu ülikooli tervishoiu instituudi teadlane Hans Orru Lasnamäel levinud asfaldikeetmise haisust rääkides. "Kui sa mõtled hommikust õhtuni ainult haisust, siis võib uni olla häiritud. Kõik see on organismile väga koormav ja süvendab juba olemasolevaid kroonilisi haigusi."

Pilt: Albert Truuväärt

TEADLANE: Pideva haisu tõttu löövad välja kroonilised tõved

Ivo Karlep

"Üks asi on saasteaine toksilisus, teine aga see, et hais on lihtsalt nii ebameeldiv, et viib inimese stressi," ütles Tartu ülikooli tervishoiu instituudi teadlane Hans Orru Lasnamäel levinud asfaldikeetmise haisust rääkides. "Kui sa mõtled hommikust õhtuni ainult haisust, siis võib uni olla häiritud. Kõik see on organismile väga koormav ja süvendab juba olemasolevaid kroonilisi haigusi."

Lasnamäe elanikud võivad peagi kergemalt hingata – pikka aega Raadikul haisu levitanud Verston Ehituse asfalditehas lõpetab 17. juunist Väo karjääris tegevuse ja kolib mujale.


Kohalikud on juba pikka aega kurtnud, et tehasest majade poole leviv toss on mürgine, eriti halvasti tunnevad end vanemaealised, samuti kroonilisi hingamisteede haigusi põdevad inimesed ja allergikud. "Ka lähedal asuva Mahtra põhikooli õpilased on kurtnud, et teatud päevadel hakkab haisust pea lausa valutama ja ei saa keskenduda õppimisele," ütles sealsamas Raadikul ühe paneelmaja seitsmendal korrusel elav Anastasija Zherdetskaja. "Vahepeal oli hais nii vänge, et korteri akent ei olnud üldse võimalik avada. See keemiahais oli ikka täiesti väljakannatamatu. Ja akna peale hakkas isegi mingi musta värvi sade kogunema. Meie majas ja mujalgi naabruskonnas tekkis inimeste seas lausa paanika. Koguti allkirju nõudele, et asfalditehas pandaks kinni. Väga tore, et lõpuks otsustati seda teha. Oleme kõik siin Raadikul selle eest väga tänulikud neile, kes on sellele kaasa aidanud."


"Kuigi riigi keskkonnaamet andis hinnangu, et tehasest linna tulev õhureostus pole otseselt tervisele ohtlik, on linnale oluline inimeste heaolu," ütles linnapea Mihhail Kõlvart. "Seetõttu on väga hea meel, et meie jõupingutused kandsid vilja ja  inimesed saavad tulevikus puhtamat õhku hingata."


Hais peaks häirekellad käima panema


Riigi keskkonnainspektsioon on väitnud, et reidid pole andnud tulemusi ja Veston OÜ asfalditehase õhku paisatavad saastained on jäänud lubatud normide piiresse. Samas on inspektsioonile  laekunud üle 500 kaebuse ning asutuse Harjumaa büroo juhataja Neeme Kass on ajakirjanikele tunnistanud, et seda on tavatult palju.  


See, et lubatud norme ei ületata, ei tähenda aastaid Tallinna õhu puhtust uurinud Orru kinnitusel siiski, et lõhnareostus on inimeste tervisele alati ohutu. "Igasugune hais õhus peaks häirekellad lööma panema, sest see näitab, et oht tervisele on olemas," lausus  ta. "Seaduse järgi oleks kõik nagu korras, norme ei ületata, aga tegelikult mõjub halb lõhn inimesele mitte ainult häirivalt, vaid sellel võivad olla ka hoopis tõsisemad tagajärjed. Üks asi on saasteaine toksilisus, teine aga see, et hais on lihtsalt nii ebameeldiv, et viib inimese stressi. Kui sa mõtled hommikust õhtuni ainult haisust, siis võib uni olla häiritud. Kõik see on organismile väga koormav ja süvendab juba olemasolevaid kroonilisi haigusi. Seaduse järgi võib mingi tehas 15% ööpäeva ajast haiseda, aga sedagi on inimese jaoks liiga palju."


Viimasel ajal on uuritud just väikeste mikroosakeste tekitatud kahju inimorganismile. "Väiksemate kui 2,5 mikromeetri suuruste osakeste sattumisel meie hingamiselunditesse läheb osa neist otse vereringesse ja selle kaudu kogu organismis laiali," selgitas Orru. "Nii võivad hingamiselundites ja südame-veresoonkonnas tekkida põletikulised protsessid, mis viivad edasiste haiguste tekkele. Need osakesed võivad põhjustada eri haigusi."


Autod ei luba õhul puhastuda


Osakeste sattumisel meie organismi on seos sellega, kas inimene viibib autoteede läheduses või tööstusettevõtete juures või ka näiteks ahiküttega piirkondades. Iga põlemine tekitab teatud koguse saastet. "Kui me teame, milline on ilmastik, siis võime ka välja arvutada, kuhu need saasted lähevad," viitas Orru edaspidi planeeritavate tehastele õige asupaiga leidmise tähtsusele. Tosin aastat tagasi tehti Tallinnas lähtuvalt nendest andmetest ka hinnang, milline on vastavalt asukohale inimese risk haigestuda ja surra varem, kui ilma saaste mõju käes olemata. "Me leidsime, et keskmiselt elab iga tallinlane õhusaaste tõttu ligi kaheksa kuud vähem kui ilma saaste käes viibimata. See on muidugi keskmine."


Ometi on Orru kinnitusel Tallinnas tööstusest märksa ohtlikumad saastajad liiklus ja inimeste igapäevategevus. Näiteks ahiküttega elamurajoonide inimesed peaksid olema mures ja mõtlema sellele, et peaks ahjud vahetama välja kaugkütte või siis tänapäevaste ahjudega, mis põetavad kütust paremini ega tekita nii palju saastavaid osakesi.


Keskkonnauuringute keskus jälgib pidevalt Tallinna õhu kvaliteeti. "Kui 2000ndate alguses õhu kvaliteet linnas pidevalt paranes, siis viimastel aastatel on see jäänud pidama samal tasemel," nentis Orru. "Väikeste osakeste hulk õhus küll väga suur ei ole, Euroopa Liidu direktiive enamasti ei ületata, aga õhu kvaliteet linnas paremaks ka ei lähe." Seda tingib just autode arvu kasv. Saaste ei tule ainult mootorist, vaid ka nende osakeste tõttu, mille rattad õhku paiskavad.


Teine suur saastaja on asjaolu, et mõnes piirkonnas kütab igaüks oma maja ise. "Seetõttu oleks linnas väga teretulnud kaugkütte arendamine," lausus Orru. "Keskküttega liitumine ei ole kallim kui moodsa ahju ehitamine. Sageli ei aita ka hea ventilatsioon, sest naabri suits võib ikka tuppa tulla."

 

Kliimamuutus sunnib tuult teisest suunast puhuma

 

"Keskkonnamõjude hindamine peab muutuma rangemaks, midagi ei ole teha," nentis linna keskkonnaameti juht Relo Ligi. "Ei aita enam see, et kõik on normi piires."


See, et tuul asfalditehase korstna tossu majade peale kannab, on Ligi arvates üks näide kliimamuutustest. Varem Väo kandi tööstusettevõtet heitmed Raadiku inimestele nii tugevalt ei mõjunud, kuid viimasel ajal, mil valitsevad idakaare tuuled, on elanikud kaebama hakanud. Varem kandsid põhjatuuled korstnate suitsu linnast kaugemale.


Ligi sõnul on õige, et Väo afalditehas kinni pannakse, ka leidis ta, et tulevikuks on sellest juhtumist paljugi õppida. "Asfalditehas paikneb kunstlikus orus, paekivikarjääri põhja pandud korsten ei ole piisavalt kõrge ja sel kevadel olid meil ka valdavalt idatuuled, mis viisid Tallinna lahest isegi vee minema," loetles Ligi põhjuseid, miks Raadiku rahvas on just viimasel ajal rahulolematuks muutunud. "Tuule suunad ja kiirused on muutunud, see omakorda näitab kliimamuutusi. Selle tulemusena lähebki kõik see asfalditehase korstnast tulev otse Raadiku elamurajooni peale. Sealkandis on teisigi ettevõtteid, nende seas Tallinna Teede asfalditehas, samuti Iru jäätmepõleti. Ja see ongi nende tööstuspiirkondade häda, et mingi hais neist ikka ümbruskonda levib. Kuigi Tallinna elektrijaam põletab hakkepuitu, kurdetakse, et mingi tärpentini meenutav lõhn levib ka sealt, ehkki kasutatakse moodsaid filtreid."


Ligi sõnul on asfalditehasega juhtunu peamine õppetund, et iga uue korstna püstipanemisel tööstuspiirkonda peab rohkem arvestama üldist alukorda selles piirkonnas, ka kõikide lõhnade koosmõju. "Võimalik, et on tegu ka mingi keemilise järelreaktsiooniga, mille käigus mitme tehase õhku paisatavad osakesed omavahel reageerivad ning tekitavad uusi lõhnu," mainis ta.


Edaspidi ei  saa suhtuda nii, et kui üldplaneeringu järgi on tegemist tootmismaaga, siis võib sinna püsti panna, mida aga pähe tuleb. "Keskkonnamõjude hindamine peab muutuma rangemaks, midagi ei ole teha," nentis Ligi.

Laadimine...Laadimine...