TEADLANE: Psüühiliste häirete tekkimisel mängib olulist rolli keskkond

"Viimasel ajal on sagenenud nii autismi kui ka aktiivsus- ja tähelepanuhäire diagnoosimine, kuigi tähtsat osa nende häirete puhul mängib pärilikkus, on väga oluline osa keskkonnamõjudel," ütles Tartu Ülikooli psühhofüsioloogia õppetooli professor Jaanus Harro.

Pilt: Scanpix

TEADLANE: Psüühiliste häirete tekkimisel mängib olulist rolli keskkond

Sirje Rattus

"Viimasel ajal on sagenenud nii autismi kui ka aktiivsus- ja tähelepanuhäire diagnoosimine, kuigi tähtsat osa nende häirete puhul mängib pärilikkus, on väga oluline osa keskkonnamõjudel," ütles Tartu Ülikooli psühhofüsioloogia õppetooli professor Jaanus Harro.

Täna toimuval Laste Vaimse Tervise Keskuse avakonverentsil on muu hulgas jutuks ka aina sagenevad aktiivsus- ja tähelepanuhäired ning autism.

Näiteks USA-s on lähiajaloo jooksul kasvanud autismidiagnooside arv rohkem kui kaks korda. 2010.aastal diagnoositi 1000 kaheksaaastase lapse kohta 14,7 juhtu, kümme aastat varem aga poole vähem. "See ei ole ainult seetõttu, et häiret tuleb juurde – diagnoositakse tihemini," märkis Tartu Ülikooli psühhofüsioloogia õppetooli professor Jaanus Harro.

Harro märkis, et autismi diagnoosimine USA-s on kasvanud paralleelselt vaimse mahajäämuse diagnooside vähenemisega, ehk teisisõnu – see, mida varem peeti vaimseks mahajäämuseks, diagnoositakse nüüd autismina. "Igal ajastul on oma psühhiaatria," võttis Harro diagnoosimise dünaamika kokku. "Kuid evolutsioon ei käi nii kiiresti, kui muutub teadus."

Harro sõnul on nii autism kui ka ADHD enamal või vähemal määral seotud geneetikaga. "ADHD puhul on pärilikkuse osa koguni 70-80%," sõnas ta, "autismi kordusjuhtumeid perekonnas on 10-18%." ADHD puhul on Harro sõnul huvitav see, et geenid, mis seda häiret tekivad, on erinevad. "Ehk kui väljendada piltlikult: sebra on alati äratuntav, kuid triibustik on iga isendi puhul erinev," kirjeldas ta haigust. "Seetõttu on selle häire klassikaline ühe konkreetse geenimuutusega põhjendamine välistatud." See tähendab, et selle häire väljalöömisel mängib väga olulist rolli keskkonnategur.

Harro märgib, et on mõningaid  geenivariante, mille puhul häire tõenäosus on väga suur. Kuid sellised geenivariandid on üliharuldased. Palju rohkem on geenivariante, mida kannab suur osa meist ja mis on küll riskiteguriga, kuid häire väljalöömise võimalus on väga väike.
Harro mainis, et ADHD ja autismi puhul langevad aju eripärad suures osas kokku, kuid on ka üsna palju erisusi.  "Erinev on reageerimine hüvedele. Sotsiaalne lävimine on häiritud mõlemal, kuid erimoodi. Ka keelekasutuses on vahed näha," loetles Harro autismi ning ADHD erinevusi. "Sama võivad arstid hästi väita oma kliinilise kogemuse põhjal, kuid seda näitavad ka aju-uuringud."

Harro lisas, et kuigi autism on selgitatav ajukoore muutustega, ei ole see midagi sellist, mida annab leida mingist konkreetsest ajupiirkonnast.  " "Me näeme erinevates ajupiirkondades muutusi ajukoore paksuses ja ajukoore pindalas. See tähendab, et see ei ole lihtne häire vaid häire põhjused võivad olla erinevates komponentides."

 

Laadimine...Laadimine...