Teadlane: teaduse rahastamine peaks olema parteiülene

"Teadus –ja haridustemaatikad peaksid olema poliitikaülesed ja seda ei peaks igal aastal uuesti arutama. See hoiaks väga palju aega kokku ja suurendaks ka usaldust nii teadlaste kui poliitikute vahel," ütles Tartu Ülikooli teadlane Arvi Freiberg Arvamusfestivalil Paides.

Pilt: Svetlana Aleksejeva

Teadlane: teaduse rahastamine peaks olema parteiülene

Toimetaja: Kairi Ervald

"Teadus –ja haridustemaatikad peaksid olema poliitikaülesed ja seda ei peaks igal aastal uuesti arutama. See hoiaks väga palju aega kokku ja suurendaks ka usaldust nii teadlaste kui poliitikute vahel," ütles Tartu Ülikooli teadlane Arvi Freiberg Arvamusfestivalil Paides.

Teaduse ja ühiskonna suhete keerdküsimused on avalikkuses ammu olematult võimsalt esile kerkinud. Teadus on teadaolevalt väga tähtis, ta teeb meie elu paremaks ja annab palju teadmisi. Teaduse rahastamise ja tuleviku üle arutati Arvamusfestivalil Paides.

Jürgen Ligi sõnul ei peaks teadus olema poliitikute käes detailidena. "Poliitika põhiküsimus on see, kas me edutame akadeemiliselt võimetuid või võimekaid inimesi ja see ongi poliitika põhiküsimus," leidis Ligi.

Mailis Repsi sõnul on tulevases keskerakonna programmis teaduse osa aga kindlasti sees. “Meie põhimõtteline seisukoht on selles, et paasrahastamine ja stabiilsus tuleb selles küsimuses saavutada,” sõnas Reps.

Avaliku raha jaotamise üle tuleb Repsi sõnul aga ka edaspidi debatte pidada, sest küsimus on selles, kui palju peaks poliitiliselt saama rahasuunamist hallata ja kui palju peaksid teadlased ise saama seda teha.

Jevgeni Ossinovski sõnul pole puudus mitte eesmärkidest, vaid pigem rahalistest ressurssidest ja reaalsetest kokkulepetest.

"Kui lõpuks laua taha tullakse, kipub teadus alustama kõrgelt ja siis järk–järgult allapoole nihkuma," ütles Ossinovski.

Ossinovski sõnul sõltub ka konkreetse küsimuse osas palju sellest, millised erakonnad lõpuks valitsuse moodustavad.

"Sisemajanduse kogutoodangust ühe protseni teadusele andmine peaks olema nii kindel, nagu kahe protsendi andmine kaitsekulutusteks, olenemata sellest, kes valitsuse moodustavad. Seda ei peaks iga aasta üle vaidlema ja arutama," leidis Ossinovski.

Kristina Kallas lisas, et "Eesti 200" jaoks on oluline avaliku arutelu õhutamine antud teemal, et murekohad saaksid avalikuks tulla."Poliitilistel jõududel peaks olema suurem kohustus neid teemasid arutada," ütles Kallas. Kallas lisas, et teaduse teemad on ühed suuremad, millega peaks Eesti riigis tegelema. 

Arvi Freibergi sõnul peaks teaduse rahastamise küsimused olema kindlasti poliitikaülesed, mida ei peaks iga uus valitsus algusest pihta arutama hakkama. 

Mailis Repsi sõnul on valijaid väga erinevaid ja sellest lähtuvalt ei saa öelda, et teadus neid ei huvita. "Lõpuks oleme me kõik valijad," ütles Reps. 

Viimastel aastastel on Repsi sõnul aga võtmas maad uus trend, kus keerulistele küsimustele tahetakse väga lihtsaid vastuseid.

"Lihtsamaid vastuseid võetakse kergemini ka valijate poolt vastu, kui teaduslikult analüüsitud fakte," sõnas Reps.

Ossinovski sõnul on teaduse rahastamise keerukus tihti seotud teiste kuluallikatega, mis on samuti legitiimsed. "Lõpuks tuleb ka õpetajate palka tõsta, mis konkureerib otseselt teaduse rahastamisega," ütles Ossinovski.

Kallase sõnul ei peaks aga teadusest kui kuluallikast, vaid investeeringust rääkima. "Teadlasi usaldatakse tegelikult aga nad ei jõua tavaliselt avalikkuseni," selgitas Kallas.

Andi Hektori sõnul on teadlaste usaldamine Eesti kõrge, küsitluse tulemusena saadi teada, et 91% inimestest usaldab teadlasi. "Me oleme selle tulemusega Euroopas teisel kohal," selgitas Hektor.

Debatis osalesid :Haridus–ja teadusminister Mailis Reps, endine haridusminister Jürgen Ligi, kunagine haridusminister Jevgeni Ossinovski, Eesti 200 liikumise juht Kristina Kallas ja teadlased Andi Hektor (KBFI) ja Arvi Freiberg (TÜ).

 

Laadimine...Laadimine...