Teadlased: Tallinna ja Muuga laht on reostunud ja kalad kehvas seisus

EMÜ Limnoloogiakeskuse vanemteaduri Arvo Tuvikese sõnul selgus uuringust, et Tallinna ja Muuga laht on reostunud ning kalad on kehvas konditsioonis, põhjus on kohalikes reostusallikates ja laevaliikluses. Nõva ja Käsmu lahes on märke reostusest, kuid kalad on normikohases seisundis ning Purtse jõe suudmealal täheldati põlevkivireostuse märke.

Pilt: Scanpix

Teadlased: Tallinna ja Muuga laht on reostunud ja kalad kehvas seisus

EMÜ Limnoloogiakeskuse vanemteaduri Arvo Tuvikese sõnul selgus uuringust, et Tallinna ja Muuga laht on reostunud ning kalad on kehvas konditsioonis, põhjus on kohalikes reostusallikates ja laevaliikluses. Nõva ja Käsmu lahes on märke reostusest, kuid kalad on normikohases seisundis ning Purtse jõe suudmealal täheldati põlevkivireostuse märke.

Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) rahastatud Eesti Maaülikooli (EMÜ) uuringu "Eesti rannikumere reostuse hindamine kalade bioloogiliste kahjustuste kaudu“ kohaselt on Tallinna ja Muuga laht reostunud ning kalad kehvas konditsioonis.

EMÜ Limnoloogiakeskuse vanemteaduri Arvo Tuvikese sõnul selgus uuringu tulemustest, et Tallinna ja Muuga laht on reostunud ning kalad on kehvas konditsioonis, seevastu Nõva ja Käsmu lahes on märke reostusest, kuid kalad on normikohases seisundis ning Purtse jõe suudmealal täheldati põlevkivireostuse märke, teatas KIK-i pressiesindaja BNS-ile.

"Ühtset ida-lääne suunalist reostuse muutusastet ei esinenud, pigem on mõjutajateks lokaalsed reostusallikad ja laevaliiklus," sõnas Tuvikene. "Uuringu tulemused toetavad meie uurimisgrupi varasemaid töid, et meetodid töötavad ning biomarkeranalüüsidel on keskkonnaseires perspektiivi."

Aastatel 2014-2016 hindasid EMÜ Limnoloogiakeskuse teadurid Soome lahe piirkonda jääva Eesti rannikumere toksikoloogilist seisundit räimel, lestal ja ahvenal mõõdetud vee reostust näitavate biomarkerite kaudu. Viimased on organismi bioloogilised muutused, mille kutsuvad esile toksilised ained. Biomarkerite vastused kalade rakkudes ja kudedes annavad infot nii kalade tervise ja keskkonna stressorite kohta, kui ka inimmõju ulatuse kohta kalade elukeskkonnas. Taoline meetod on teadlaste poolt Läänemeremaades laialdaselt kasutusel.

Uuringu tarbeks koguti kalu kohalikelt kaluritelt seitsmest erinevast kohast Soome lahe rannikumeres - Nõva lahest Läänemaal, Paldiski lahest, Tallinna lahest Naissaare all ja Noblessneri sadamast, Muuga lahest Leppneemes, Käsmu lahest ning Purtse jõe suudmealalt Ida-Virumaal. Kokku analüüsiti 203 kala: 101 räime, 34 ahvenat ning 68 lesta. Uuringu tulemustes kirjeldas räim hajusa veemassi keemilist ja ökoloogilist seisundit, ahven andis võimaluse võrrelda tulemusi sisevete näitajatega ning lest näitas setetes olevat lokaalset reostust.

Uuringu valmimist toetas KIK, kes rahastab siseriiklikust keskkonnaprogrammist valdkondlike uuringute ja arendustööde toetamist.

Laadimine...Laadimine...