Teadlaste hinnangul on puidutehase kahjulikud mõjud ilmsed

Teadlaste hinnangul on Emajõe äärde kavandatava tselluloositehase kahjulikud mõjud ilmsed, muuhulgas poleks pääsu ebameeldivast haisust ja tehas takistaks Peipsi järve seisundi paranemist.

Pilt: Scanpix

Teadlaste hinnangul on puidutehase kahjulikud mõjud ilmsed

Teadlaste hinnangul on Emajõe äärde kavandatava tselluloositehase kahjulikud mõjud ilmsed, muuhulgas poleks pääsu ebameeldivast haisust ja tehas takistaks Peipsi järve seisundi paranemist.

Keskkonnateadlane Erik Puura pidas läinud reedel Tartu raekoja saalis pika kõne, kus osutas, et väited haisuvaba tselluloositehase koha ei saa seni kogutud info järgi olla tõesed. Mittehaiseva tehase narratiivist on loobutud ka Soome Äänekoski tehase puhul, kus selle käikulaskmise faasis on lõhnahäiringud sagedased. Seda tehast kui moodsat, keskkonnasäästlikku ja haisuvaba on tehase kavandajad seni tartlastele näiteks toonud, vahendas BNS Tartu Postimeet.

Puura pidas pika kõne, kus hoiatas tselluloositehase kahjuliku mõju eest Tartule kui ülikoolilinnale, volikogu majanduskomisjoni ning arengu- ja planeerimiskomisjoni ühisel koosolekul. "Üks asi on tõesti tähtis: et ei oleks hüsteeriat ega ilustamist, " sõnas ta.

Sealsamas esines maastikuökoloog, Tartu ülikooli professor Ülo Mander, kes analüüsis Emajõe äärde kavandatava tehase võimalikku mõju jõe ja Peipsi järve vee seisundile, mis praegu on saanud hindeks halb. Mander rääkis, et tselluloositehasest väljuva vee tõttu suureneks fosforikoormus kuni viis korda, kuid selleks, et Peipsi seisund saaks paraneda, ei tohiks fosforit üldse juurde lubada.

Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna juhataja Tiit Oidjärv, kes esindas koosolekul riiki kui tehase asukoha valimiseks ja selle mõjude hindamiseks eriplaneeringu koostamise algatajat, ei andnud väga selget vastust küsimusele, millised võiksid olla need asjaolud, mille ilmnemisel otsustatakse, et planeeringulahendust ei saa ellu viia ja sestap tuleks planeeringu koostamine lõpetada. Ta möönis siiski, et selliseks asjaoluks võiks olla negatiivne keskkonnamõju, mille selgitamiseks planeeringuprotsess ongi.

Linnavolikogu liige Verni Loodmaa tõstis teema, et vaja oleks täpsemalt kokku leppida selles, mida tuleks tehase mõjude hindamiseks uurida. Hilisemas, kohati tuliseks kiskunud arutelus nimetas Puura mugavuslahenduseks olukorda, kus riik on lubanud tselluloositehase investoril Est-For Investil valida kohta, kuhu nad tehast soovivad rajada. Kui asukohavalik poleks tehtud majanduslikel ja sotsiaalmajanduslikel kaalutlustel, vaid keskkonnakaalutlustel, oleks Puura hinnangul Tartu ja Emajõgi ühena esimestest välistatud.

Est-For Investi esindajad on varem selgitanud, et nad otsivad kohta, mis oleks raudtee ja Emajõe lähedal, sest tehas vajab töötamiseks suures koguses jõevett. Sel koosolekul olid nad kohal kuulajana, kuid arutelus ei osalenud.

Tiit Oidjärv vastas, et rahandusministeeriumi esindajana ei saa ta nõustuda positsiooniga, et valitsus peaks tahtma Tartule kahjulikku otsust teha. Tema sõnul on valitsusele pandud kohustus asjaolud välja selgitada ja arvesse tuleb võtta ka Tartu seisukohti.

Volikogu liige Marju Lauristin märkis sõnavõtus, et keskkond ei puuduta üksnes latikaid Emajões, vaid ka inimesi linnas. Linnade väärtus sõltub tema sõnul kultuurilistest ja sotsioloogilisest mõjuritest, aga need on praegu vaatluse alt kõrvale jäänud. Küll uuritakse tehase mõju muinsuskaitseobjektidele. "Linna brändidel on mõju majandusele," lausus ta.

Volikogu komisjonide ühiskoosoleku eesmärk oli teha ettevalmistusi 7. märtsil peetavaks Tartu volikogu erakorraliseks istungiks, mille ainus teema on tselluloositehase rajamine ja selleks koostatav eriplaneering.

Laadimine...Laadimine...