"Kuna meil ei ole enam maailmaturgudel madala tööjõukulu konkurentsieelist, siis peaks oluliselt suuremas mahus panustama just teadmispõhisele arendustööle," ütles EASi rakendusuuringute programmi projektijuht Kaupo Reede. "Teaduspõhise tehnoloogia baasil toodete ja teenuste arendamine toimub Eestis veel väikeses mahus, seda teevad ca 200 ettevõtet, samas kui oma toodangut eksportivaid ettevõtteid on ca 11 000."
Tallinna Tehnikaülikooli teadusprorektor Renno Veinthal ütles, et valitsus on mõistnud, kuivõrd oluline on tööstusdoktorantuur ülikoolis. “See on hea asi. See on suur samm edasi. Initsiatiivi autor tööstusdoktorantuuri loomisel on TalTech ning valitsus toetab seda,” ütles teadlane.
Ta selgitas, et edendamaks ettevõtete ja ülikooli vahelist koostööd, käivitas Tallinna Tehnikaülikool 2017. aastal tööstusdoktorantuuri. Veinthal jätkas, et tööstusdoktorantuuri keskseks ideeks on, et ettevõttes töötatavale teadlasele või insenerile luuakse ülikoolis koht doktoriõppeks.
Ülikool aitab ettevõtjal kontakte luua
“Eelduseks on, et ettevõttes töötava inseneri või spetsialisti töö põhisisuks on olulises osas teadus- ja arendustöö. Ülikool pakub ligipääsu akadeemilisele võrgustikule, asjatundlikku juhendamist ja kõiki doktorandi staatusega kaasnevaid võimalusi,” ütles ta.
Teadusprorektori kogemus kinnitab, et nii on võimalik tagada ideede liikumine ülikoolist ettevõtetesse ja asutustesse ning vastupidi. Samuti on see tema sõnul viisiks leida ettevõttes olevatele arendusväljakutsele teaduslike meetodite abil lahendusi. “Tänaseks oleme käivitanud tööstusdoktorantuuri projektid enam kui 20 ettevõtte ja asutusega,” ütles ta.
EASi rakendusuuringute programmi projektijuht Kaupo Reede ütles, et teaduspõhise tehnoloogia baasil toodete ja teenuste arendamine toimub Eestis veel väikeses mahus, seda teevad ca 200 ettevõtet, samas kui oma toodangut eksportivaid ettevõtteid on ca 11 000.
“Kuna meil ei ole enam maailmaturgudel madala tööjõukulu konkurentsieelist, siis peaks oluliselt suuremas mahus panustama just teadmispõhisele arendustööle,” sõnas ta.
Peamised takistused, mis piiravad ettevõtjate koostööd teadusasutustega on tema sõnutsi teadmiste puudumine võimalike arenduspartnerite osas.
Ettevõtjad kardavad riski
“Hirm kaotada intellektuaalomand ja muidugi ka suur risk, mis kaasneb taoliste arendustöödega. Arenduskulud on suured ja positiivne projekti tulemus ei ole ette garanteeritud,” tõi Reede välja ettevõtjate hirmud.
Ta jätkas, et riskide leevendamiseks ja arendustöö hoogustamiseks ettevõtluses loob majandus- ja kommunikatsiooniministeerium koostöös EASiga sügiseks programmi, mille eesmärk on nõustada ettevõtjaid arendusprojektides, leida koostööpartnereid teaduse poolelt, kaitsta intellektuaalomandit ja toetada ka arendusprojekte.
“Eriti oluline on selline toetus just kriisist väljumise kontekstis. Majanduskriisis on üsna tavaline see, et ettevõtted peatavad arendustööd, sest need on pikaajalised ja ei too koheselt raha sisse,” tõi Reede välja peamise probleemi.
Ta rõhutas, et valitsuse toetus annab ettevõtjatele võimaluse arendustööga hoopis suurema intensiivsusega edasi minna ja mõelda välja, kuidas ettevõtet ja oma toodangut arendada sedasi, et väljuda kriisist hoopis võitjana. “Kriisist tingituna toimub globaalsete tarneahelate ringimängimine,” ütles ta.
Aasia partnerid kaotavad usalduse
Reede sõnutsi tähendab see Eestile seda, et Lääne-Euroopa ja Skandinaavia suurkontsernid hakkavad otsima endale Aasia partnerite asemele või kõrvale lähemal asuvaid ja usaldusväärsemaid partnereid.
“Siin mängib väga suurt rolli see, kas meie ettevõtted suudavad näidata oma innovaatilisust ja võimet kaasa mõelda lõpptarbijale suunatud toote või teenuse arendamise juures,” sõnas ta.
Tartu Ülikooli ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse esindaja Aitel Käpp ütles otse: “Koostöö ettevõtetega sujub. Näeme hetkel, et aina enam tunnevad Eesti ettevõtted huvi ja vajadust toote- ja teenuste arendamise vastu ning kasutavad selleks ka aina rohkem ülikoole.”
Ta rääkis, et olulise tõuke Eesti ettevõtetele teadus ja arendustegevuse tellimiseks on andnud NUTIKAS toetusmeede, mis maandab ettevõtjate jaoks uute toodete arendamise riski.
Käpp möönis, et väga kõrgtehnoloogilisi ettevõtteid on Eestis ainult väga väike hulk ja reeglina on tegemist väikeste ettevõtetega.
“Seega on ka Eesti ettevõtete kokkupuutepind tippteadusega väga väike. Tartu Ülikool näeb endal olulist rolli ka meie tippteaduse majandusse suunamisel. Selleks on aga tarvis luua uusi, algusest peale kõrgtehnoloogilisi ettevõtteid. Seega toetab Tartu Ülikool ka teadlaste soove asutada ja panustada uute ettevõtete loomisesse,” sõnas Käpp.
Ta mainis huvitava faktina, et Iisraeli Haifa tehnikaülikooli tehnoloogiasiirde juht tõi ühel seminaril välja, et ca 80-90% nende ülikooli teadus ja arendustöö tellimustest tuleb neist ettevõtetest, kes on nende ülikoolist välja kasvanud. “Tundub, et ka meie liigume selles suunas,” ütles Käpp.
Lisaks ettevõtetele ei tohi ära unustada ka avaliku sektori teadus- ja arendustöö vajadust. “Ülikoolide jaoks on avaliku sektori teadus ja arendustöö tellimused sama olulised kui erasektori omad,” märkis ta.
EBSi kantsler Mart Habakuk ütles, et koostöö loomine ja arendamine teadustegevuse ja ettevõtluse vahel peab olema pikaajaline ja pidev, mitte vaid kriisi kontekstis väljatöötatud meede.
“EBSil on juhtimisülikoolina oluline roll ettevõtluse ja majandushariduse ökosüsteemis. Väga suur osa EBSi üliõpilastest on praegused või tulevased ettevõtjad ning uute toodete, teenuste ja protsesside juurutajad erinevates organisatsioonides. Ülikooli senine koostöö ettevõtjatega on keskendunud teadmiste ja oskuste lihvimisele,” märkis ta.
Habakuk tõi väga olulise asjaoluna välja, et valmistada ettevõtjaid paremini ette koostööks teadlastega, on EBS sarnaselt muu maailma ülikoolidega välja töötamas uut rahvusvahelist Doctorate of Business Administration (DBA) programmi.
Doktorant peab ennast tõestama ettevõttes
Ta osutas, et DBA erineb traditsioonilisest doktoriõppest selle poolest, et on suunatud erasektori taustaga inimestele, kes tahaksid kaasata oma äritegevuse arendusse rohkem teaduspõhisust. Läbimõeldud koostöö teadusmaailmaga võimaldab ettevõtetel luua oma äritegevusega ühiskonnale veelgi suuremat lisaväärtust.
“Doktorant peab oma uurimisteema vajalikkust ja olulisust tõestama ettevõtluskiirendiga sarnases keskkonnas, õppides kaasama erakapitali ning demonstreerima doktorikraadi saamiseks lisaks publikatsioonidele ka teadmisi, oskusi ja reaalseid tulemusi, mida tavaliselt ootame edukatelt ettevõtjatelt,” ütles ta.
HEAD NÄITED: EAS tõi välja head näited ettevõtete ja teadlaste vahel toimunud arendustöödest:
– ME-3: Seda kasutavad Eestis Tere AS, Andre Farm, Chocolala ja Balbiino.
Auvetech tahab oma isesõitvad masinad panna vesiniku jõul liikuma ning seda arendustööd teevad praegu Tartu Ülikooli keemikud eesotsas akadeemik Enn Lustiga.
– Bercman Technologies toodab nutikaid ülekäiguradade lahendusi. Nende seadmete arendus on tehtud koostöös Tartu Ülikool tehnoloogiainstituudiga.
– OÜ Click & Grow, biolagunevate komposiitmaterjalide arendus taimekasvusubstraatidele. Koostööpartner Tartu Ülikooli Füüsika Instituut. Click & Grow eesmärgiks oli edasi arendada oma stabiliseeritud toitekeskkonna tehnoloogiat SmartSoil. Ettevõte soovis asendada polümeermaterjali sarnaste omadustega, kuid loodusliku, biolaguneva ning odavama komposiitmaterjali vastu.
– Estelaxe OÜ, ühiskondliku transpordi istmete patjade valmistamiseks vormitava mittesüttiva silikoonvahu väljatöötamine. Koostööpartneriks TÜ Tehnoloogiainstituut. Rakendusuuringu eesmärgiks oli välja töötada tööstuslikult vormitav mittesüttiv silikoonvaht, mis on alternatiiviks käesoleval ajal kasutavale ühiskondliku (aga ka mitmesuguse väiketranspordi) istmete padjade tootmiseks kasutatavale polüuretaan vahule. Väljatöötatav silikoonvaht peab vastama uutele tuleohutuse standarditele.
– AS Värska Sanatoorium, Värska leiukoha mineraalvee sobivus loodusliku ninasprei tootmiseks. Koostööpartner TÜ ökoloogia ja maateaduste instituut. AS Värska Sanatoorium soovis Värska mineraalvett kui unikaalset maapõueressurssi praegusest veelgi enam väärtustada ning leida sellele uus ja innovaatiline kasutusvõimalus. Selleks oli nii Eesti kui ka kogu maailma kontekstis unikaalse toote – mineraalveel baseeruva ninasprei – valmistamine.
– Sangaste Linnas AS, projekti eesmärgiks oli välja töötada erinevate hommikuhelveste baasil teaduspõhised funktsionaalsed ja tervislikud tooted. Funktsionaalsete putrude sarja Helen Helde tooted valmisid BioCC OÜ ja Tartu Ülikooli teadlaste koostöös.
Taust 2019. aasta lõpu seisuga:
- Teenuslepingute maht 11,4 miljonit eurot (teadus ja arendustöö teenusete osutamine avalikule ja erasektorile kokku).
- Tartu Ülikoolil on kokku 54 hargettevõtet, kus töötab üle 460 töötaja ja nende müügitulu oli 2018. aastal 37 miljonit. Lähemalt saab lugeda siit uudisest.
- 2020. aasta 1. kvartali tulemuste kohta saab lugeda siit uudisest.
