Teadlaste ööl paneb välgulöök lambid inimese käes helendama

Ida-Tallinna keskhaiglas pääseb muidu suletud laborisse uurima pisikesi pahalasi, kes meile näiteks veremürgitusi ja põletikke põhjustavad.

Pilt: Ahhaa teaduskeskus
Festival

Teadlaste ööl paneb välgulöök lambid inimese käes helendama

Urmas Kaldmaa

Ida-Tallinna keskhaiglas pääseb muidu suletud laborisse uurima pisikesi pahalasi, kes meile näiteks veremürgitusi ja põletikke põhjustavad.

13. Teadlaste Öö festival pakub ka Tallinnas hulgaliselt põnevaid loenguid, töötubasid, ekskursioone jm. Festivali peakorraldaja Elmar Reinholdi sõnul pühendub tänavune festival keskkonnale. "Vaatame ka tagasi Eesti viimasele sajale aastale ja räägime palju sellest, mis on olnud, mis on ja võib saada keskkonnale probleemiks," lausus ta. "Vaatame ka seda, kuidas ennetada probleeme ja olla teadlikum keskkonna säästmise suhtes."


Suur osa festivali üritustest toimub tavapäraselt  Tallinnas. Nii on loomaaias 27. septembril kella 18-19.30 kavas juba traditsiooniks saanud õhtused jalutuskäigud giidide juhendamisel (vajalik registreerimine www.tallinnzoo.ee).  "Õhtusel ajal on loomaaias päris palju vaadata, sest osa loomi on aktiivsed just õhtul ja öösel," rääkis loomaaia loodushariduse osakonna metoodik Helina Maanso.  "Võib näha tegutsemas suuri kaslasi ning teisi selliseid loomi ja linde, kes päeval peamiselt magavad või keda siis on raske näha."


Välgumehe etteaste


Loomaaia keskkonnahariduse keskuse fuajees on kella 19-22 avatud ka teaduskohvik, kus kavas kolm ettekannet. Loomaaia direktor Tiit Maran räägib liigikaitsest loomaaias, seejärel tutvustab geenitehnoloog Grete Nummert Tallinna loomaaias tehtud DNA-uuringute tulemusi. Kolmas kõneleja on Tallinna loomaaia arengukava juht Nelly Mäekivi, kes räägib loomaaialoomade heaolust ja sellest, mida inimesed sel puhul teha saavad. Näiteks mõtlevad töötajad välja loomade elu põnevamaks muutvaid asju, nende puuridesse lisatakse uusi esemeid, lõhnu jne.  "Siis on loomadel rohkem tegevust ja vähem stressi," selgitas Maanso.

 


Energia avastuskeskuses on 27. septembril kell 21 üks olulisem vaatamisväärsus välguetendus.  "Võtsime välguteema ette kahest aspektist," rääkis keskuse juhataja Krista Keedus.  "Esiteks vaatleme välku folklooris, et mida inimesed on sellest arvanud ning kuidas seda nähtust on vaadeldud ja käsitletud. Teiseks kutsusime välgust rääkima kliimateadlase, kes selgitab, mida välk endast tegelikult kujutab."


Kavas on ka välguetendus, kus keskuse teadus- ja arendusjuht Aare Baumer kehastub välgumeheks.  "Välgu näitamiseks kasutame suurt raudtorudest puuri," rääkis Baumer.  "Kõigepealt panen endale selga üle 30 kg kaaluvad raudriided, mis meenutavad keskaegset rüütlite turvavarustust, ja siis astun puuris vastamisi välguga."


Välgupuuris asuvad Tesla transformaatorid, mille abil saab tekitada ülikõrget pinget ja kunstlikku välku.  "Algul lastakse kontrolliks sisse ainult 150 000-200 000-voldine pinge," kirjeldas Baumer.  "Seejärel lähen juba suure transformaatori juurde ja järgmise viie minuti jooksul näitan, kuidas välk mööda mind liigub. Pinge on siis 500 000 volti. Kui sirutan käe välja, tekib minu ja transformaatori vahele välguühendus. Välgu pikkus on ligikaudu 1,5 meetrit. Siis võtan päevavalguslambid kätte, välk lööb päevavalguslampi ja lambid hakkavad helendama."


Baumeri sõnul oli tal esimest korda seda katset tehes väike kartus sees, kuigi teadis, et midagi juhtuda ei saa. Nüüd aga tunneb ta end välgupuuris poole miljoni voldise pinge all nagu kala vees.  "Kõige tähtsam on see, et puuris ei tohi kiiresti liikuda ja tasakaalu kaotada!"


27. septembril kella 19-22 töötab keskuses ka teaduskohvik,


Laboritesse tuhnima


Ida-Tallinna keskhaigla avab Teadlaste Öö festivali raames 27. septembril oma uksed paikadesse, kuhu haiged ja nende külastajad tavaliselt ei pääse. "Soovime äratada inimestes huvi teaduse vastu ning tekitada seoseid tavaelu ja meditsiini vahele," ütles haigla kommunikatsioonispetsialist Marko Mägi. "Saab ka tutvuda haigla kõrgtehnoloogiliste masinate ja tippspetsialistidega, kuulda nende tööst ja kogemustest. Ühtlasi võib näha Eesti vanima ja ühe suurima haigla tööd paikades, kuhu muidu ligi ei pääse."


Keskhaigla kesklaboris näeb, kuidas töötab haigla verevõtukabinet, ka räägitakse, millised reeglid ja miks kehtivad proovide võtmisel, mis saab proovidest edasi ning kuidas analüüsitakse proove labori suurtes analüsaatorites.


Koguneme kell 14.20 Ida-Tallinna keskhaiglas, Ravi 18, C-korpuse registratuuris.


Tavaline elu tagasi


Mikrobioloogia laboris on võimalik näha, kuidas töötavad arstid ja spetsialistid, kelle töö on tegeleda mikroorganismidest põhjustatud haigustega. Laboris näeb, millised on eri mikroorganismid, millise tehnikaga ja kuidas neid uuritakse, ära tuntakse ning kuidas valitakse ravim. Selles laboris uuritakse veremürgitusi, ajukelmepõletikke, põletikke haavades ja kuseteedes, seedeelundites, suguelundites, kopsudes, silmades jpm.


Kogunemine kell 14.20 Magdaleena haigla D-korpuse registratuuris, Pärnu mnt 104.


Amputatsioonijärgne taastusravikeskus aitab inimestel, kellel tervise päästmiseks on tulnud ära opereerida jalg või mõlemad jalad, tagasi saada normaalse elu. Teadlaste ööl tutvustab keskus moodsaid tehnikaid ja tehnoloogiaid, millega patsiendid tagasi jalule tõusevad, ning näitab, milliseid proteese tänapäeval kasutatakse ning kuidas nendega uuesti kõndima õpitakse. Samuti saab aimu, kuidas proteese valmistatakse.


Esimene grupp koguneb kell 15.50 Magdaleena haigla D-korpuse registratuuris, Pärnu mnt 104, ja teine grupp sealsamas kell 16.50.


Ringkäikudeks laborites ja taastusravis on vaja registreeruda aadressil tellimus@ahhaa

Laadimine...Laadimine...