TEADUR PÕLEVKIVI KAEVANDAMISEST: Oodatav eluiga on Ida-Virumaal neli aastat lühem kui Harjumaal

"Ida-Virumaal läbiviidud uuring põlevkivi sektori mõjudest elanikkonna tervisele selgus, et oodatav eluiga Ida-Virumaal võrreldes Harjumaaga on pea 4 aastat väiksem," ütles Tartu ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi teadur Hans Orro. "Selles piirkonnas elavatel inimestel on suurem soodumus haigestuda nii hingamis- kui ka südame-veresoonkonna haigustesse."

Pilt: Kuvatõmmis
Eesti

TEADUR PÕLEVKIVI KAEVANDAMISEST: Oodatav eluiga on Ida-Virumaal neli aastat lühem kui Harjumaal

Kairi Ervald

"Ida-Virumaal läbiviidud uuring põlevkivi sektori mõjudest elanikkonna tervisele selgus, et oodatav eluiga Ida-Virumaal võrreldes Harjumaaga on pea 4 aastat väiksem," ütles Tartu ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi teadur Hans Orro. "Selles piirkonnas elavatel inimestel on suurem soodumus haigestuda nii hingamis- kui ka südame-veresoonkonna haigustesse."

Riigikogu keskkonnakomisjon arutas põlevkivienergeetika ühispöördumise üle, millele allakirjutanud soovivad põlevkivienergeetikast väljumise strateegia koostamist.

Rahvaalgatusele "Eesti vajab põlevkivienergeetikast väljumise strateegiat ehk PÕXITit" andis oma toetusallkirja 1079 inimest, mis edastati 30. aprillil Riigikogu esimehele Eiki Nestorile. Ühispöördumisele allakirjutanud soovivad riigilt selget otsust ning laiapõhjalist plaani, kuidas tulevikus põlevkivienergiast loobuda ning järk-järgult taastuvatele energialahendustele üle minna.

Energeetikaekspert Rene Tammist sõnas, et paljud maailma juhtivad ettevõtted nagu Ikea, General Motors ja Apple on teatanud, et nad lähevad täielikult taastuvenergiale üle. Euroopa Liidus on mitmed riigid teada andnud, et nad on loobumas süsinikurikastest elektritootmisvahenditest ning eeldatavasti võiks ka Eesti aastaks 2030 minna üle täielikult taastuvenergiale.

"Paika tuleks panna aastaarv, millal oleks plaan põlevkivist täielikult loobuda," lisas Tammist.

Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi teaduri Hans Orro sõnul selgus aastatel 2013-2015 läbiviidud põlevkivisektori tervise analüüs tervisemõjude uuringust, et oodatav eluiga Ida- Virumaal võrreldes Harjumaaga on pea 4 aastat lühem. Enam on soodumus haigestuda hingamisteede haigustesse aga ka südame veresoonkonna haigustesse.

"See neli ja natuke aastat ei tule muidugi ainult põlevkivi saastatusest vaid ka sotsiaalmajanduse aspektidest," tõdes Orro.

Uuringus hinnati Orro sõnul välja hingatavat lämmastikuoksiidi sisaldust, mis on otseselt seotud astmaga.

"Uurisime ka välisõhu saastatust, kus selgus, et pea pooled inimestest on häiritud sellest, et keskkond on saastatud. Lisaks sellele häirib inimesi ka ebameeldiv lõhn," selgitas Orro.

Orro sõnul on benseen ja fenool põlevkivitööstusest alguse saavad saasteained, mis suurendavad saastatud piirkonnas elavatele inimestele võimalust haigestuda südameveresoonkonna haigustesse ning mõjutavad ka närvisüsteemi. "Ka koolilapsed, kes on praegu 10-aastased on saanud mõjutatud viimase kümne aasta saastatusest. Nende puhul on tavalisemateks sümptomiteks rögane köha, astmahoog ja riniit," rääkis Orro.

Teaduri sõnul ei saa kõikides haigustes siiski ainult põlevkivitööstust süüdistada, sest Ida-Virumaal on veel tehaseid, mis sealset keskkonda saastavad.

Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõuniku Annika Seppa sõnul on Ida-Virumaal registreeritud töötuse tase endiselt pea kaks korda kõrgem kui mujal Eestis.

"Kui mõelda, et plaanitavad muutused kaotavad töökohti, tuleks nendega ka arvestada. See võib kõike keerulisemaks muuta. Põlevkivisektori töökohad moodustavad pea 10 protsenti, ligemale 5800 töökohta," selgitas Sepp.

Seppa sõnul on oluline see, kuidas tuua põlevkivi sektori kadumisel turule uued töökohad või õpetada ümber inimesed, kes peavad ümber õppima.

Eesti energeetikatöötajate ametiühingute liidu esimehe Sander Vaikma sõnul peavad uued ja loodavad töökohad Ida-Virumaal olema kvaliteetsed ja nende ettevõtete ärimudelid ei tohi põhineda odaval tööjõul. "Kui inimestel ei ole võimalik miinimumpalgaga hakkama saada, siis nad selle eest ka tööle ei lähe," selgitas Vaikma.

Vaikma sõnul ei tohiks aga hetkel panna paika ühtegi kindlat tähtaega, sest vanasse kaevu ei maksaks enne sülitada kui uus valmis pole.

 

Laadimine...Laadimine...