Teateid rinderiigist: sõjalistele huvidele viidates keerab riik tuuleenergial kraanid kinni

"Tegemist on poliitilise korruptsiooniga, millel pole vähimatki pistmist riigikaitseliste küsimuste lahendamisega!" väidab ettevõtja Harry Raudvere kaitseministeeriumi huvi kohta piirata tuuleparkide rajamist Eestis. Kaitseministeerium omakorda põhjendab tuuleenergeetikale seatavaid piiranguid vajadusega kaitsta radarite ja raadiosüsteemide töövõimet, sest Venemaa rünnakuks olevat vaja igati valmis olla.

Pilt: Scanpix

Teateid rinderiigist: sõjalistele huvidele viidates keerab riik tuuleenergial kraanid kinni

Virkko Lepassalu

"Tegemist on poliitilise korruptsiooniga, millel pole vähimatki pistmist riigikaitseliste küsimuste lahendamisega!" väidab ettevõtja Harry Raudvere kaitseministeeriumi huvi kohta piirata tuuleparkide rajamist Eestis. Kaitseministeerium omakorda põhjendab tuuleenergeetikale seatavaid piiranguid vajadusega kaitsta radarite ja raadiosüsteemide töövõimet, sest Venemaa rünnakuks olevat vaja igati valmis olla.

Eile leidis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis aset majandusministeeriumi energeetika asekantsleri Ando Leppimani ja kaitseministeeriumi keskkonnanõuniku Heddy Klaseni kohtumine pahaste tuuleenergeetikaettevõtjatega. 

Nood väidavad, et ehkki Eestis räägivad nii poliitikud kui ametnikud pidevalt vajadusest suurendada taastuvenergia osatähtsust, teevad kaitseministeeriumi läbi surutavad ettekirjutused tuuleenergia arendamise suuremal osal Eesti territooriumil väga keeruliseks, kui mitte võimatuks.

Ettevõtjad kardavad tuuleenergia marginaliseerumist

Nimelt pärineb juba 26. juunist 2015 kaitseministri määrus, mis seab tuuleparkide rajamisele teatud kohtadesse piirangud. Nüüd tahetakse seda määrust laiendada aga sellisel määral, et suuremale osale Eesti territooriumist ei ole võimalik enam tuuleparke rajada. Välja on töötatud teatud valem, mille põhjal tuletatakse, kas tuulepargi rajamine on võimalik. Ent nagu  mitmed ettevõtjad ütlevad: see valem annab vastuseks ainult eitavaid ehk keelavaid tulemusi. Piiranguid pole küll Lääne-Eestis, kuid seal on tuulikute vastu jällegi suur hulk omavalitsusi. Tuulikutest on huvitet tööpuuduses vaevlev Ida-Virumaa, seal aga keerab kaitseministeerium sõjaohuga ähvardades kraanid kinni.

Kohtumisel umbes poolesaja tuulenergeetika arendajaga rääkis kaitseministeeriumi nõunik Heddy Klasen, kui olulised on riigi kaitsevõime jaoks tehnilised luure- ja raadiosüsteemid, sest neid kasutatakse võimaliku sõjalise konflikti eelhoiatuse saamiseks.   

"Meie lähedal kasvatab naaber oma sõjalist jõudu ja sõjalised õppused toimuvad väga äkki," selgitas Klasen. "Seetõttu peab eelhoiatussüsteem toimima 24 tundi päevas ja seitse päeva nädalas." 

Tema sõnul aitab ainsana  võimalikke raadio- või radarihäireid vältida tuuliku kõrguse reguleerimine. Klaseni kinnitusel loodetakse umbes viie lähema aasta jooksul jõuda lahendusteni, et tuulikute rajamisele seatavad piirangud võetakse maha.

Seni peavad tuuleenergeetikasse investeerivad ettevõtjad aga kahjusid kannatama, ja seetõttu öeldi tänasel kohtumisel kaitseministeeriumi aadressil rohkesti teravaid sõnu.

Nii väitis näiteks Marek Kauts tuuletehnoloogia liidust, et kaitseministeeriumi seatavad piirangud sisuliselt marginaliseerivad Eesti ühe edukaima tööstusharu, milleks on tuulikute tootmine, sest pole enam võimalik enam neid siin kohapeal katsetada.

Tema sõnul puudutavad piirangud Ida-Virumaal 200-300 töökohta. Tegemist on seega tõsise julgeolekuriskiga, mis tähendab, et julgeolekuriskidega võideldes me hoopis tekitame neid juurde. "Ida-Viru põlevkivisektoris pole hõive kasvu ehk ära kadunud töökohtade taastumist ju kusagilt ette näha," ütles Kauts.

Tartu Ülikooli füüsika instituudi vanemteaduri Marko Kaasiku sõnul seisneb tegelik julgeolekurisk Eesti jaoks hoopiski mitte tuulikutes, vaid Narva elektrijaama tammis, mis juhul, kui Vene pool otsustaks selle hävitada, jätaks elektrijaamad ilma jahutusveeta.

"Ma rõhutan, et see tegevus ei eelda sõjalise jõu kasutamist, seega agressiooni pole, aga mõju on tohutu, ja NATO meid ei aitaks, sest agressioon ju puudub," nentis Kaasik.

Pärast seda avaldust, mille peale kuulajad plaksutasid, ruttas majandusministeeriumi asekantsler Leppiman selgitama, et jahutusveeta jääksid jaamad vaid tammi täieliku õhkimise või lõhkumise korral, ja vee sundvooluga torusüsteemi kaudu olevat võimalik siiski jaamade jahutamist edasi korraldada.

Raudvere: tegemist on poliitilise korruptsiooniga

Sellele vaatamata rõhutasid veel mitu pahast energeetikaettevõtjat, kuidas riigi sõnad ja teod energeetilise julgeoleku tagamisel üksteisega vastuollu lähevad.

Nii ütles Rene Tammist taastuvenergia kojast, et 2000 megavatist võimsuse asemel,  mis Eesti peaks tuuleenergiast saama, on rajatud vaid 300 megavatti. Ja praegu on arusaamatu, kuhu saaks rajada puudu olevad 1700 megavati ulatuses tuulikuid. Isegi kui kaitseministeeriumi piirangud kõrvale jätta, on Eestis väga vähe omavalitsusi, kes neid oma territooriumile lubaksid. Heameelega näeks neid enda maadel Ida-Virumaa, aga seal on jällegi ees kaitseministeeriumi seatavad piirangud.

Ka asekantsler Ando Leppiman möönis, et tõepoolest, energeetika arengukava järgi peaks aastal 2030 50% Eesti energiast tulema taastuvatest allikatest.

Energeetikaettevõtja Oleg Sõnajalg märkis, et tegelikult on olemas tehnilised lahendused, mis kaitsevad nii radari- kui raadiosüsteeme häirete eest. Aga kaitseministeerium polevat koostööst huvitatud. Üks Sõnajala kolleegidest aga lisas, et Eesti oleks justnagu sõjaseisukorras: neid asju, mille kohta öeldakse, et "tehke kusagil mujal", on väga palju, nii et tulemuseks on, et umbes 100 000 inimest on Eestist kolinud "kuhugi mujale".

Eesti roheliste erakonda esindav Olev Tinn aga märkis, et tegelikult nuheldakse kaitseministeeriumi probleemid, et mitte öelda saamatus, ettevõtjate kaela. Just ministeeriumi asi olevat raadio- või radarisüsteemidele leida selliseid tehnilisi lahendusi, mis tuulikute tööd ei segaks.

Ettevõtja Harry Raudvere sõnas lühiusutluses Pealinnale: "Tegemist on poliitilise korruptsiooniga, millel pole vähimatki pistmist riigikaitseliste küsimuste lahendamisega! Sellega takistatakse lihtsalt uute tulijate turule pääsemist, sest muidu muutub supp liiga lahjaks."

Tema sõnul muudavad kaitseministeeriumi nõutavad piirangud suurt hulka inimesi: maaomanikke, ehitajaid, tee-ehitajaid jt. "Tegemist on valdkonnaga, mille arendamisel jääks raha meile siia kohapeale, Eestisse," toonitas Raudvere.  

Tulekul hulk suuri kahjutasunõudeid

Oma pöördumises majandusministri poole (14.04.2016) väitis Harry Raudvere järgmist: "On täiesti selge ja asjatundjatele teada, et põlevkivielektri omahind oluliselt kõrgem börsil kaubeldavast elektrihinnast ja puudujäägi katmiseks on meil Baltimaade kõrgeim elektriaktsiis ja absurdsed võrgutasud. Tootmisseadmete amortisatsioonist ja saastetasudest ei maksa rääkidagi."

Tema sõnul on alust eeldada, et tänane 600 GWh aastane tuuleelektri piirang on tegelikuks põhjuseks, miks kellegi lobitöö tulemusena mõtleb kaitseministeerium välja järjest uusi ning ebakompetentseid takistusi normaalse majandustegevuse takistamiseks. Kõik üle 28 meetrilised hooned või rajatised Eestis tuleb nendega kooskõlastada jne.

Väidatavalt olevat piirangu kehtestamiseks aluseks uus olukord riigikaitses ja NATO nõuded, millest huvitaval kombel pole kuulnud ei lätlased ega leedulased, kelle on samuti piir Venemaaga ja NATO vihmavari.

Tänane kohtumine energeetikaettevõtjate ja riigiametnike vahel lõppes tõdemusega, et tuleb ära oodata valitsuse 21. aprilli istung, kus arutatakse, kuidas tekkinud olukorrast välja tulla. Ainuüksi Toila valda ähvardab tuulikupargi arendajalt 7,5 mln eurone kahjutasunõue, sest kaitseministeeriumi "tungivatele soovitustele" vastu tulles keeldub vald andmast tuulikupargile ehitusluba. Teisisõnu, kaitseministeerium on võtnud tagasi oma varem Suurbritannia-Eesti arendajatele antud nõusoleku tuulikupargi rajamiseks. Nimetatud ühisettevõtet esindab ka Raudvere.

Laadimine...Laadimine...