TELEFONIST VÄLJA: Kooliring õpetab lapsi uuesti õues mängima

"Paljud linnalapsed enam ei teagi vanu tuntud mänge, nagu uka-uka või mädamuna," ütles lapsi kooliringis taas õues mängima õpetav psühholoog Kadri Jõgi. "Samas on ju miljon eri mängu, mida saaks õues mängida. Hüperaktiivsus jm vaimsed häired võivad olla  seotud sellega, et lapsed ei liigu."

Pilt: Albert Truuväärt

TELEFONIST VÄLJA: Kooliring õpetab lapsi uuesti õues mängima

Kairi Ervald

"Paljud linnalapsed enam ei teagi vanu tuntud mänge, nagu uka-uka või mädamuna," ütles lapsi kooliringis taas õues mängima õpetav psühholoog Kadri Jõgi. "Samas on ju miljon eri mängu, mida saaks õues mängida. Hüperaktiivsus jm vaimsed häired võivad olla  seotud sellega, et lapsed ei liigu."

Jõgi lisas, et ka näiteks laste sünnipäevasid peetakse üha enam mängutubades. Virtuaalmaailm ja mängutoad kokku aga ei stimuleeri kuidagi lapse kujutlusvõimet: "Lapsele on kõik ette loodud ja visuaalne, nende oma fantaasia lihtsalt järgib seda, mis on juba loodud."

Jõgi nentis, et loodus on palju võimalusterohkem, kui arvata võiks – tutvumise ja koos mängimise lusti võivad pakkuda kas või käbid või porilomp. "Õues on ju miljon eri mängu, mida saaks mängida," mainis Jõgi. "Lapsed tahavad tegelikult õues mängida, olenemata sellest, kas neil on sõber või lihtsalt mõni tuttav mängukaaslaseks. Ka eelmine põlvkond ju mängis nii, et kui kõik sõbrad olid juba platsis, kutsuti ka vähem tuttavaid kokku."

Müttavad metsas

Näiteks mädamuna, uka-ukat ja ka Jõgi enda loodud mänge õpivad ringilapsed Sütiste metsas. "Siin on suur liivamägi, millest saab alla joosta, ja laste üks meelistegevusi ongi nii nimetatud lendamine," selgitas Jõgi. "Lisaks saab liiva sisse aar-deid matta ja neid siis üles otsida. Lapsed on väga rahul, üks neist ütles, et pärast selles huviringis käimist on ta hakanud palju rohkem mängima,."

Lastele meeldib väga ka mets ja Jõe sõnul küsivad nad rühmaaja alguses tihti, kas täna ikka saab sinna minna. "Poisid tahavad kangesti aardeid otsida ja metsas orienteeruda," lisas Jõgi.

Ringis osalevate laste meelest on õues mängimine tõepoolest toredam kui nutitelefonis istumine. Mirelli arvates on metsas tore mängida, sest seal on palju ruumi. Kirke Brit lisas, et kõige põnevam on metsas käia sellepärast, et seal saab asju meisterdada, näiteks kastanitest või tammetõrudest, ja neid koju kaasa võtta.

Jõgi selgitas, et paljud lapsed pole enam harjunud nägema õues võimalusi, mis seal on, ja paljudel juhtudel pole ka vanemad harjunud lapsega õues käima ja seal põnevaid tegevusi leidma. "Kindlasti mõjutab õues käimist ka ilm, kui see on väga külm ja sopane, siis ei taheta väga välja minna," tõdes ta. "Siiski võiks ka looduse pooltoone armastama õppida ja kehvema ilmagagi õues käia."

Õpivad iseseisvust

Kasvatusteadlase Tiiu Kuurme sõnul on laste õuemängud kõige parem viis kogeda elu mitmekesisust, võtta vastutust ja kasvada iseseisvaks. "Õuemängud on täiskasvanuvaba ruum, kus kogetakse ennast teiste seas ja enese loovaid jõude, ent õpitakse ka teistega arvestama ja reegleid järgima," rääkis ta. "On häbiväärne, kui seda loodetakse asendada nutiseadmega, kust laps ei õpi muud kui vaid tarbima teiste valmis tehtud pilte. Lisaks laostab see tema vaimseid võimeid, eelkõige kontsentratsioonivõimekust ning tahte-elu. Nutiseadme najal kasvav laps jääb infantiiliks, puuduliku vaimse eluga, olematu hingeeluga õnnetuks olendiks. Ja kui selliseid lapsi saab palju, tuleb tõsist muret tunda meie tsivilisatsiooni kestmise pärast – need lapsed ei kujune taolisteks, kes võtaksid üle meie ülikomplitseeritud ühiskonna."

Kuurme sõnul on tänapäeva lapsed ühtaegu varaküpsed ja ebaküpsed. Infos ja võimalustes elavad lapsed teavad palju ja elavad impulsside sees, neil on imelised mängud ja mänguasjad. "Samas võivad nad olla abitud ja toored inimsuhetes, ei oska hoida sõprust ning toimida eetiliselt. Lapse elus on palju tasakaalustamata mõjusid," lisas ta. "Tänapäeva vanemate kasvatusstiilid on ka ilmselt väga erinevad. Lapsi kasvatatakse vastavalt oma parimatele teadmistele ja sellepärast on oluline koht vanemate harimisel, mida õnneks vajadusel võib saada. Samas tundub mulle, et kodud ei huvita praegu kedagi, vast ainult see, kas need ikka võtavad piisavalt pangalaenu. Vanemad on väsinud ja paljuski veel ebaküpsed. Paljudel lastel teenivad vanemad välismaal raha."

Vaid PISA testi tulemustest vähe

Kuurme hinnangul ei oska tihti ka täiskasvanud teha lapseks olemist kergemaks ja aidata neid oma probleemidega toime tulla: "Katkenud põlvkondade side on viinud paljude laste elust ära ka vanavanemad, selline lapsepõlve olukord on ajalooliselt uus ja vääriks hoopis rohkem tähelepanu."

Jõe sõnul on probleem kindlasti ka laste liiga istuv eluviis. "Virtuaalmaailmas ollakse enamasti istudes," tõdes ta. "Tihti toimub laste võib-olla päeva ainukene suurem liikumine kehalise kasvatuse tunnis või trennis. Uuringu järgi ei liigu lapsed piisavalt ka siis, kui nad käivad kuskil trennis. Lastele on mäng ja liikumine see, mida nende keha vajab, et olla nii füüsiliselt kui ka psüühiliselt terve. Hüperaktiivsused jm vaimsed häired võivad olla osaliselt seotud sellega, et lapsed ei liigu. Värskes õhus liikudes vallanduvad inimesel heaoluhormoonid, mis muudavad ka lapsed õnnelikumaks ja rahulikumaks."

Kuurme sõnul on liikumine ja mängimine lapse loomulikud olekud, mis aitavad tal nii-öelda omas rütmis areneda. "Mäng on ürgsetest aegadest ja muudegi elusolendite puhul see, milles avanevad inimeste ja teiste olendite jõud ja kujuneb maailmasuhe," selgitas ta. "Kahjuks on omamoodi tsivilisatsioonihaiguseks kujunenud, et nüüd on vaja lapsi lausa mängima õpetada. Aastakümneid tagasi kuulsin laste mängima õpetamisest lääne heaolumaades, nüüd on sama probleem siin. Räägitakse laste tsivilisatsioonikahjustustest, aga targad täiskasvanud saaksid neid ära hoida."

Kuurme lisas, et igas lapses peaks täiskasvanuks saades välja kujunema ergas meel, empaatiavõime ja praktiline osavus, mida kindlasti on võimalik ka pedagoogiliselt soodustada ja luua vastavaid keskkondi. "Tihti väärtustatakse meil aga enam PISA tulemusi ja nimetatakse see hariduseks, kuid ülejäänu, mida need testid ei mõõda, pälvib vähe tähelepanu."

 

Eriti meeldib lastele leheluurekas

• Laste hulgas populaarsemateks metsamängudeks peab huviringi juhendaja Kadri Jõgi ka metsas suurte seebimullide puhumist ja heeringas-heeringas- üks-kaks-kolm mängimist.

• Lastele meeldib ka vahukommide küpsetamine lõkkel ja liivamäest alla jooksmine ehk lendamine. Eriti haarab neid kaasa leheluurekas, kus lapsed peavad lehti järgides jõudma ühest punktist teise.

• 1. ja 2. klassi lastele mõeldud ring toimub kolmapäeviti kella 13.15-14.45.

• Ringist huvitatud saavad täpsemat infot kodulehelt www.loovhoov.ee

Laadimine...Laadimine...