Terik: nõmmelased tunnevad küll, et elavad oma linnas

"Kui aga vaadata numbreid ja majanduslikku poolt ning seda, mil moel maksurahaga Nõmmet üleval pidada, lähevad toonid nukramaks. Täna on Nõmme Tallinnaga sedavõrd kokku kasvanud, et oma ühistranspordisüsteemi ülesehitamiseks, selle üleval pidamiseks, oma koolivõrgu ja paljude muude teenuste tarvis, mis on rahastatavad Tallinna suurest linnakassast, ei pruugi Nõmme üksi võimeline olla," rääkis linnaosavanem Tiit Terik.

Pilt: Scanpix

Terik: nõmmelased tunnevad küll, et elavad oma linnas

"Kui aga vaadata numbreid ja majanduslikku poolt ning seda, mil moel maksurahaga Nõmmet üleval pidada, lähevad toonid nukramaks. Täna on Nõmme Tallinnaga sedavõrd kokku kasvanud, et oma ühistranspordisüsteemi ülesehitamiseks, selle üleval pidamiseks, oma koolivõrgu ja paljude muude teenuste tarvis, mis on rahastatavad Tallinna suurest linnakassast, ei pruugi Nõmme üksi võimeline olla," rääkis linnaosavanem Tiit Terik.

 

"Nõmme linnaõiguste 90. aastapäeva tähistamine algas kunagiste linnapeade auks nimeliste pinkide paigaldamisega. Sel laupäeval kell 12 on kõik huvilised oodatud Hiiu jaama juurde, kus Nõmme linna 90. ja Eesti Vabariigi saabuva 100. sünnipäeva auks istutame 100 tamme," ütles Nõmme linnaosa vanem Tiit Terik.

Terik märkis Tallinna TV uudistesaates "Täna+" Nõmme juubeliaasta üritusi tutvustades, et järgmine suurem üritus toimub juba maikuu viimasel nädalavahetusel, mil leiavad aset Nõmme kevadpäevad. "Kevadpäevade raames toimub kontsert Pääsküla rabas, kus linnuvaatlustornist saab kuulata Sadamasilda, koostöös erinevate seltsidega korraldatakse Roheliste Väravate tänavalaat, kuhu on oodata üle 10 000 külalise. Juubeliaasta lõpetab 12. novembril, linnõiguste saamise päeval, üks suuremat sorti pidu."

Eesti 90-aastaste linnade auks on välja antud ka infovoldik, mille idee autor on Põltsamaa. Tänavu tähistavad linnaõiguse 90. juubelit Tapa, Põltsamaa, Türi ja Tõrva. Piirkondade erinevate pidustuste tarvis vahetatakse kultuurikollektiive, kavas on ka ühine kultuuriprogramm.

Terik rääkis saates, et mõte seada Nõmme jalutustee äärde linnaõiguse 90. aastapäeva tähistamiseks ja omaaegse Nõmme linna meeride auks nimelised pingid tuli nõmmekalt, Nõmme Muuseumi hingelt Piret Loidelt. "Ajast, mil Nõmme oli iseseisev linn, on tal olnud kolm linnapead ja mis oleks selle tähistamiseks parem, kui linnamööblina kenad, ajastutruud pingid. Nimelised pingid on ka harivad. Esimene nimeline pink seati Nõmmel kirjaniku, Nõmme linnaosa eakaaslase, Ira Lemberi auks. Pingi on saanud ka armastatud kirjanik Heljo Mänd."

Küsimusele, kas Nõmme võiks olla ka täna linnastaatuses, vastas Terik, et selles on kahesugust lähenemist. "Emotsionaalselt on palju argumente, miks Nõmme võiks olla omaette linn. Nõmmekate tunnetus on, et elatakse oma linnas. Kui aga vaadata numbreid ja majanduslikku poolt ning seda, mil moel maksurahaga Nõmmet üleval pidada, lähevad toonid nukramaks. Täna on Nõmme Tallinnaga sedavõrd kokku kasvanud, et oma ühistranspordisüsteemi ülesehitamiseks, selle üleval pidamiseks, oma koolivõrgu ja paljude muude teenuste tarvis, mis on rahastatavad Tallinna suurest linnakassast, ei pruugi Nõmme üksi võimeline olla. Kuigi, Pärnu on sama suur kui Nõmme ja nemad suudavad, tuleb taas kord mängu see, et peaksime sel juhul kasvatama tõenäoliselt ka oma ametnike arvu. Täna on Nõmmel 40 ametnikku, Pärnus 100."

Terik nentis, et Nõmme kui iseseisev linn on teemana arutlusel olnud ka varem. 1990ndate alguses tehti isegi sellekohane rahvaküsitlus ja toona vastas rahvas eitavalt. "Täna on seda mõtet küll huvitav arutada, aga praktikas teostada ei ole võimalik. Ratsionaalsed argumendid kaaluksid emotsionaalsed üle."

Laadimine...Laadimine...