Tiina Tambaum: Eestis jääb eakas peale töölt lahkumist ja enne haigestumist täiesti omapea

Allakäik peale pensionile jäämist on Eesti demograafia keskuse SHARE Eesti projektijuhi Tiina Tambaumi sõnul praegu kiire ja järsk. "Eestis on nii, et kui inimene tahab töötada ja olla tööturul, siis toetavad teda riiklikud meetmed. Kui ta vajab juba meditsiinisüsteemi ja hoolekandjate abi, siis saab ta toetust sealt poolt, kuid vahepeal on inimene jäetud täiesti omapea. Meil on hädasti vaja aktiivset vananemist toetavat keskkonda, et see kukkumine poleks nii järsk ja kiire."

Pilt: Scanpix

Tiina Tambaum: Eestis jääb eakas peale töölt lahkumist ja enne haigestumist täiesti omapea (1)

Triin Oja

Allakäik peale pensionile jäämist on Eesti demograafia keskuse SHARE Eesti projektijuhi Tiina Tambaumi sõnul praegu kiire ja järsk. "Eestis on nii, et kui inimene tahab töötada ja olla tööturul, siis toetavad teda riiklikud meetmed. Kui ta vajab juba meditsiinisüsteemi ja hoolekandjate abi, siis saab ta toetust sealt poolt, kuid vahepeal on inimene jäetud täiesti omapea. Meil on hädasti vaja aktiivset vananemist toetavat keskkonda, et see kukkumine poleks nii järsk ja kiire."

Eesti demograafia keskuse SHARE Eesti projektijuht Tiina Tambaum Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudist tegi Terviseedenduse konverentsil 2017 ülevaate värskelt avaldatud SHARE 2015 uuringust, ning proovis leida vastust küsimusele "kas Eesti vananeb aktiivselt või aktiivsena?".

Vanemas eas õppimisel on Tambaumi sõnul mõju nii vaimsele kui füüsilisele tervisele. "Õppimine pole ainult koolipingis istumine, vaid ta on tegevus, mis toimub teiste inimestega suheldes, kuid tajutud heaolu parandavad nii mitteformaalne õppimine kui kvalifikatsiooni tõstmine," märkis ta. "Õppimine takistab ka lühiajalise mälu probleemide süvenemist ning vähendab ka depressiivsuse sümptomeid. Eestis on igal teisel naisel ja igal kolmandal mehel 55-aastaste seas ja vanemates depressiivsuse nähte."

SHARE uuringu andmetel osaleb Tambaumi sõnul osaleb vabatahtlikus töös kokku 7 protsenti 55-aastastest ja vanematest inimestest. "Väga paljud on öelnud, et tunnevad, et tahaksid ja saaksid ühiskonda panustada enam. Tohutult vähe on jõudnud tegudeni ja SHARE keskmisest oleme kõvasti maas," nentis Tambaum,kelle sõnul on klubilistes tegevustes osalemise olukord veidi parem, kuid ka seal võiksid eriti mehed olla aktiivsemad.

Paraku on nii Eestis, kui teistes SHARE riikides probleemiks see, et väga paljud inimesed ei osale üheski koostegevuses."Inimesi, kes ei osale üheski koostegevuses oli 65-74-aastaste seas 75 protsenti. Koostegevus on ainult igal neljandal inimesel. Suur vahe on töötavatel ja mitte-töötavatel- need, kes töötavad teevad ka midagi muud ja need, kes ei tööta on väljas ka muust tegevusest," märkis Tambaum. "Võiks olla vastupidi. Selliste inimeste osakaal on kasvanud ka teistes SHARE gruppides. Probleemiks võib olla nii järelkasvu puudumine kui rahastuse vähenemine.

Allakäik peale pensionile jäämist on Tambaumi sõnul praegu kiire ja järsk. "Eestis on nii, et kui inimene tahab töötada ja olla tööturul, siis toetavad teda riiklikud meetmed, kui ta vajab juba meditsiinisüsteemi ja hoolekandjate abi, siis saab ta toetust sealt poolt, kuid vahepeal on inimene jäetud täiesti omapea. Meil on hädasti vaja aktiivset vananemist toetavat keskkonda, et see kukkumine poleks nii järsk ja kiire ning pakuks paremat elukvaliteeti neile inimestele ja neid ümbritsevat kogukonda," rääkis Tambaum.

Kõige paremini aitab Tambaumi sõnul allakäigu trepist üles aktiivsus. "Aktiivsena vananemine on saanud laia kõlapinna, kuid teisalt mulle tundub, et sellest rääkijad kõlistavad selle mõistena pinnapealselt, nad ei saa aru, mida see tegelikult tähendab," rääkis Tambaum. "Kes suudab või tahab peaks saama töötada, kes ei suuda või ei taha peab saama panustada ühiskonda, kes panustada aga ei suuda, siis tema jaoks on aktiivsena vananemine see, kui ta saab iseendaga hakkama."

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...