TIIT TERIK: Oma eluga riskivad päästjad väärivad paremat palka

Kui seni on näiteks päästjate keskmine palk olnud vaid pisut üle 800 euro, siis eelarvesse lisanduva 7,9 miljoniga saab selle tõsta 1000 euroni.

Pilt: Scanpix/ Illustreeriv pilt

TIIT TERIK: Oma eluga riskivad päästjad väärivad paremat palka

Tiit Terik

Kui seni on näiteks päästjate keskmine palk olnud vaid pisut üle 800 euro, siis eelarvesse lisanduva 7,9 miljoniga saab selle tõsta 1000 euroni.

Enne kui riigikogu saab aastale joone alla tõmmata, saabub majja tavapärasest suurem elevus – on aeg otsustada järgmise aasta riigieelarve üle. Uus riigieelarve peegeldab kindlasti meie kõigi soovi suurendada Eesti inimeste heaolu ning panustada enam valdkondadesse, mis seni riigi rahakotist teenimatult vähe osa saanud.


Eelmisel aastal ulatus majanduskasv 4,9%-ni ning ka tänavusel aastal on oodata korralikku, enam kui 3,5%-list kasvu. Kõigi eelduste kohaselt jätkub stabiilne majanduskasv ka järgnevatel aastatel. Eesti majandus on heas korras ja see mõjutab positiivselt ka riigieelarve kogumahtu, mis on sedapuhku rekordiline. Meie prioriteet on, et majanduskasv oleks jätkusuutlik ja kaasav ning jõuaks kõigi Eesti inimesteni.


Tasandab vanad võlad


Järgmise aasta eelarve mitte ainult ei vaata tulevikku, vaid tasandab ka mitmed vanad võlad. Uue aasta saabumisega võivad enim rõõmustada hariduse, kultuuri, sotsiaalhoolekande ja siseturvalisuse esindajad, keda ootab ees palgatõus.


Soovin enim esile tõsta päästjate, patrullpolitseinike ja piirivalvurite palgatõusu. Need on inimesed, kes on alati valmis kriitilises olukorras appi tõttama. Nad on kohal nii liiklus- kui ka veeõnnetuse korral ja valmis inimelude päästmise nimel tullegi  sööstma. Kui seni on näiteks päästjate keskmine palk olnud vaid pisut üle 800 euro, siis eelarvesse lisanduva 7,9 miljoniga saab selle tõsta 1000 euroni. Senise paigalseisu murrab 23,6%-line palgatõus kindlasti. Pean seda vanaks võlaks inimete ees, kes on rahva poolt hinnatud ja austatud. Paraku on valdkond olnud aastaid alarahastatud ning enim on sellest kannatanud päästeamet.


Mäletan hästi, kuidas aasta alguses toimus riigikogus kohtumine päästjate ametiühingu esindajatega, kes rääkisid valdkonnas esinevatest probleemidest. Mõistagi oli kohtumise keskseks teemaks palgatõus. Pole normaalne, et pere ülalpidamiseks peavad suure missioonitundega mehed jätkama tööpäeva, kas kiirabi autojuhina, ehitustöölisena vm. Juba toona oli minu jaoks selge, et päästjate palgatõus peab riigieelarve läbirääkimistel saama valitsuskoalitsiooni ühtseks prioriteediks.


Tasu sõltub patrullikohast


Eesti päästjate tänane palk jääb alla isegi naaberriikide Läti ja Leedu kolleegile, kus palgad muudes sektorites meiega võrreldes ehk madalamadki. Viimaks saab pikalt kõneainet pakkunud puudus leevendust ning loodan, et päästjate palgaküsimusest saab pika-
ajalisem eesmärk ja kasvab vähemalt Eesti keskmise palgani. Seejuures on oluline vaadata ka tulevikku ning tagada, et suureneks noorte inimeste tahe ja motivatsioon asuda päästjaks, sest tegemist on Eesti inimeste turvalisuse küsimusega.


Kuid eestimaalastele ei loo kindlustunnet ainuüksi päästjad – siseturvalisuse eest vastutavate inimeste sissetulekute kasv väljendub ka patrullpolitseinike palkades. Patrullpolitseinike ja piirivalvurite põhipalk hakkab tulevast aastast olema vähemalt 1280 eurot, millele lisanduvad regioonitasud. Näiteks Ida-Virumaal hakkab patrullpolitseiniku reaalne sissetulek olema 1700 eurot. Ka kaitsevägi saab oma. Järgmisel aastal viib riik tegevväelaste keskmise palgataseme 30% võrra üle Eesti keskmise ning püüame seda taset hoida ka edaspidi.
Järgmise aasta riigieelarve leevendab märkimisväärselt mitmeid murekohti, millega oleme seni pikalt venitanud. Meie sajandivanusel riigil läheb hästi, mistõttu pean oluliseks viia majanduskasvust tulenevad võimalused õiglaselt siin elavate inimesteni. Kodanikud annavad igal aastal maksude näol oma panuse riigieelarvesse, riigil on kohustus pakkuda turvatunnet ning maksta selle loojatele väärilist palka.

Laadimine...Laadimine...