FOTOD! Toidupanga tegevjuht: Eestis on toit liiga kallis

"Toidukaupade käibemaks peaks olema palju madalam, kui see muude kaupade puhul on. Näiteks Hollandis on toidukaupadele lisanduv käibemaks pea poole võrra madalam," selgitas Eesti Toidupanga tegevjuht Piet Boerefijn. Toidupank ja Tallinna linn leppisid aasta alguses kokku, et linn toetab toidupanka toiduabi hoiustamise ja toiduabi sorteerimiseks vajalike ruumidega. Toidupank on uutesse ruumidesse end sisse seadnud ja nendega väga rahul.

Pilt: Svetlana Aleksejeva

FOTOD! Toidupanga tegevjuht: Eestis on toit liiga kallis (2)

Kairi Ervald

"Toidukaupade käibemaks peaks olema palju madalam, kui see muude kaupade puhul on. Näiteks Hollandis on toidukaupadele lisanduv käibemaks pea poole võrra madalam," selgitas Eesti Toidupanga tegevjuht Piet Boerefijn. Toidupank ja Tallinna linn leppisid aasta alguses kokku, et linn toetab toidupanka toiduabi hoiustamise ja toiduabi sorteerimiseks vajalike ruumidega. Toidupank on uutesse ruumidesse end sisse seadnud ja nendega väga rahul.

32images

Toidupanga tegevjuhi Piet Boerefijn sõnul saab Toidupangast igal nädalal abi 9000 inimest, 2600 on Tallinnast. "9000 inimest on ikka väga suur hulk, see on peaaegu üks protsent kogu elanikkonnast," selgitas Boerefijn.

Toidupank ja Tallinna linn allkirjastasid selle aasta alguses heade kavatsuste kokkuleppe, mille kohaselt linn toetab toidupanka toiduabi hoiustamise ja toiduabi sorteerimiseks vajalike ruumidega.

Abilinnapea Tõnis Mölderi sõnul jagab Toidupank igal nädalal regulaarselt tasuta toiduabi nendele inimestele, kes seda kõige enam vajavad. "Hea meel on tõdeda, et leidsime uued ruumid, sest eelmistes ruumides ei olnud võimalik enam korrektselt toidukaste hoiustada ja komplekteerida. Punane 48a ruumides on töötingimused aga head ning usun, et see aitab veelgi efektiivsemalt üllast eesmärki täita," sõnas abilinnapea Mölder.

Uutesse ruumidesse kolimine on Boerefijn sõnul väga suur kingitus Toidupangale, sest nüüd saavad Toidupangal olema ruumid, mis on kuivad, valged ja kus on ka küte sees. "Merimetsas oli nii pime ja niiske, põrand oli katki, rotid said sisse tulla, samuti lagunes katus," selgitas Boerefijn.

"Meil käisid vanades ruumides ka vabatahtlikud, kellele meil polnud tihti häid tingimusi pakkuda, sest seal oli külm ja ka torud külmusid tihti ära, sellises tingimustes on ka toitu väga raske säilitada," lisas Boerefijn.

Vabatahtlikest Boerefijni sõnul aga toidupangal puudu ei tule, sest kaks korda aastas toimuval toidukogumiskampaanial annab oma panuse pea tuhat vabatahtlikku igal aastal.

"Vabatahtlikuna on meil toitu käinud jagamas aga ka peaminister Jüri Ratas," lisas Boerefijn.

Väikesed palgad

Boerefijn leiab, et üks põhjus, miks nii paljud inimesed ei saa ilma toiduabita hakkama, on väikestes palkades. "Tallinnas on palgad kõrgemad ja on ka rohkem tööd, aga näiteks Narvas või Võrus ei ole ka tööd nii palju pakkuda ja seal on ka palgad palju väiksemad," selgitas Boerefijn. 

Paljud inimesed saavad miinimumpalka, millest tuleb ära maksta eluaseme ja muud kulud, rääkis ta. Toidu jaoks ei jää nendel inimestel üldse raha. "Kui peres on aga veel lapsed, siis on olukord veelgi keerulisem," sõnas Boerefijn ja lisas, et Eesti elu ei ole üldsegi odav, kuid palgad on väga väikesed.

Boerefijni sõnul võib arvata, et ka tööandja võiks inimesele rohkem palka maksta. "Praegu tundub, et on jälle käes ehitusbuum ja kui vaadata kinnisvara hindasid, siis need on väga kõrged. Ilmselgelt on hindadele palju kasumit vahele pandud, küsima peaks, kuhu see kõik siis läheb, sest ka töötaja saab sellest vaid mingi osa," kahtles Boerefijn. 

Kõrged hinnad ja kallis toit

Hinnad ajab kõrgeks Eestis väiksus, siin on kauplustel ja maaletoojatel keeruline teha suurt käivet võrreldes suurte riikidega, rääkis ta. "Hinnad on siin aga kaks kuni kolm korda kõrgemad kui Lääne Euroopas."

Ka toidu pealt võetav käibemaks peaks olema Boerefijni hinnangul palju väiksem võrreldes teiste toodetega. Tema sõnul on Euroopas vaid paar riiki, kus toidu käibemaks on teiste toodetega sama kõrge. Ta tõi näiteks Rootsi.

"Hollandis on käibemaksu protsent 18, aga toidukaupadelt võetav käibemaks vaid kuus kuni kaheksa protsenti," selgitas Boerefijn.

Neljal kohal töötav üksikema

Toidupangast iganädalaselt abi saava Kadi sõnul on toidupanga teenus tema jaoks vägagi vajalik, sest ta kasvatab üksinda last ja samal ajal töötab neljal töökohal.

Toidupangast on Kadi sõnul saanud aga palju muudki kui vaid toitu. "Mingi aeg tagasi sai sealt isegi lastele kelke," selgitas Kadi.

Ilma Toidupangast saadava abita ta välja ei tule, sest juba pea kaks nädalat enne palgapäeva lõppesid selle kuu rahad otsa.

"Ma töötan nelja koha peal ja pea kolmveerand minu teenitud rahast läheb eluasemele ja muudeks maksudeks ja sellest ei jää kuigi palju elamiseks järgi. Samas ei tea ju ka kunagi seda, kas erandkorras oleks vaja ravimeid või ka riideid osta," selgitas Kadi.

Välismaale paremat elu otsima minna pole Kadi veel mõelnud, sest neljast töökohast praegu piisab, et enamasti jääb söögiks raha.

Toidupank toetab toiduabiga üle 2600 tallinlase

Tallinna Toidupank on tänaseks oma tegevuse uutesse ruumidesse sisse seadnud ning saab seeläbi toetada toiduabiga üle 2600 tallinlase.

Eesti Toidupanga juht Piet Boerefijni sõnul on Toidupangal ja Tallinna linnal väga tõhus koostöö. "Selle aasta eesmärkideks on meil tõhustada oma igapäevast tööd ning samuti koostööd uute toidu annetajatega, et meil oleks võimalik jõuda suurema hulga abivajajateni. Jätkame ka eelmisel aastal alustatud traditsiooni ja korraldame heategevusõhtusöögi Toidupanga toetuseks. Samuti korraldame kaks korda selle aasta jooksul toidukogumispäevi, mis võimaldavad eraisikutel aidata Toidupanga tööle kaasa ning aidata koguda meile väga vajalikku ja kauasäilivat toidukaupa," selgitas Boerefijn.

Lasnamäe linnaosa vanema Maria Jufereva sõnul on oluline, et Punase tänava ruumides teenindab Toidupank tervet Tallinna ning tänu sellele on võimalik aidata abivajajaid suuremas mahus ning paremates tingimustes kui varem.

Eesti Toidupank on asutatud 2010. aasta märtsis selleks, et leevendada vaesusprobleemi Eesti ühiskonnas ja võidelda toidu raiskamise vastu: toidupangad võtavad kaubandusest ja tootmisest vastu peagi realiseerimistähtaega ületavaid ja/või söögikõlbulikku toidukaupa, mida mingil põhjusel ei ole võimalik müüa. Lattu saabunud kaubad sorteeritakse ja komplekteeritakse vabatahtlike abiga ja jagatakse tasuta laiali puudustkannatavatele peredele, aidates nõnda kaasa raiskamise vähenemisele ühiskonnas ning jagades toitu neile, kel on sellest puudus. Toidupank kuulub Vaesuse Vastu Võitlemise Euroopa Võrgustikku (EAPN Eesti) ja Euroopa toidupankade föderatsiooni (European Federation of Food Banks). Aastal 2017 oli Toidupankade toidukäive 1,26 miljonit kilo ja iganädalast toiduabi sai 9000 inimest üle Eesti.

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...