Tööandjad: valitsuse otsus välistöötajate palganõude osas pole piisav

Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsare sõnul on valitsuse otsus välistöötajate palganõude leevendamiseks vajalik samm, kuid jääb poolikuks, kuna ei aita paljusid sektoreid, kus palk jääb keskmisele alla.

Pilt: Scanpix

Tööandjad: valitsuse otsus välistöötajate palganõude osas pole piisav (1)

Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsare sõnul on valitsuse otsus välistöötajate palganõude leevendamiseks vajalik samm, kuid jääb poolikuks, kuna ei aita paljusid sektoreid, kus palk jääb keskmisele alla.

"Valitsuse neljapäevane otsus leevendada välistöötajate palganõuet Eesti keskmiseni on vajalik on samm, kuid see ei ole kaugeltki mitte piisav. Võib öelda, et samm on, aga poolik, sest see ei aita sektoreid, nagu ehitus, teenindus, turism, aga ka mõningad tööstusharud, kus palk jääb keskmisele alla, ent kus oskustöötajate puudus on oluliseks arengu piduriks," ütles Tamsar BNS-ile.

"Kohtusin hiljuti ühe tööstusettevõttega, mis sooviks teha Eestisse 300 töötajaga tehast. Kuna vastavat tööjõudu pole aga Eestist saada, oleks tal umbes 100 inimest tuua väljast. Kui tal see võimalik ei ole, jäävad loomata töökohad ka 200 eestimaalase jaoks," rääkis Tamsar.

Kui poliitikutel on siiski kindel tahe sisuda palga nõue keskmisega, peaks see Tamsare sõnul olema valdkonnapõhine. "Oleme vastava ettepaneku ka teinud ja täna oli see valitsuses ühe alternatiivina ka laual. Kahjuks ei julgenud valitsus täna teha piisavalt ambitsioonikat otsust, mis aitaks Eestis töökäte puuduse küsimust suures plaanis piisavalt leevendada," lisas ta.

Lisaks mõjutab töökäte puudus Tamsari sõnul haigekassa rahastamist. "Mida vähem on meil erasektori töötajaid, seda vähem laekub makse, millest riik tervishoidu ja pensione rahastab. See probleem ei kao, vaid süveneb veelgi," märkis ta.

Tööandjate keskliit on välja arvutanud, et 2040. aastani väheneb erasektori töötajate ehk maksumaksjate arv igal aastal 5000 võrra. Nende arengute tulemusel peab erasektori töötaja praeguse 1,6 inimese asemel 2040. aastal üleval kaht inimest.

Kartus, nagu hakkaksid paljud tööandjad odavat välistööjõudu eestimaalastele eelistama, ei ole Tamsare sõnul põhjendatud. "Endiselt jääks alles vahefilter – töötukassa, mis annab väljastpoolt Euroopa Liitu tulnud töötaja palkamiseks loa ainult siis, kui selle ala spetsialiste Eesti tööturult piisavalt saada ei ole."

"Loodame, et riigikogu siiski on valmis suuremat pilti nägema: parlamendil on siin võimalus teha ambitsioonikamaid otsuseid ehk tuua palganõe valdkonna keskmiseni ja miks mitte mitte üle vaadata ka sisserände kvoodi küsimus," lisas ta.

Valitsus kiitis neljapäeval heaks seadusemuudatused, et teha muuhulgas paindlikumaks välismaalasele töötasu maksmise korda. Muudatuste eesmärk on soodustada ja lihtsustada nende välismaalaste Eestis ajutist viibimist ja elamist, kes panustavad Eesti majanduskeskkonna arengusse või leevendab tööjõupuudust.

Kehtivas välismaalaste seaduses on ette nähtud, et Eestis elamisloaga töötavale välismaalasele tuleb maksta 1,24 kordset Eesti keskmist töötasu, mis täna ulatub 1321 euroni brutos ja lühiajalise töötamise puhul vähemalt tööandja põhitegevusala keskmist töötasu, aga minimaalselt 1,24 kordset Eesti keskmist töötasu. Eelnõuga soovib siseministeerium muuta kehtivat palgakriteeriumit.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...