Tööandjate keskliit: diislikütuse aktsiisitõus vajab vana graafikut

Eesti Tööandjate Keskliit saatis IRL-i, SDE ja Keskerakonna juhtidele koalitsioonileppe ettepanekud, mis puudutavad ka maksusüsteemi – seejuures tuleks diislikütuse aktsiisitõus viia tagasi varem kokkulepitud graafikusse.

Pilt: Scanpix

Tööandjate keskliit: diislikütuse aktsiisitõus vajab vana graafikut

BNS

Eesti Tööandjate Keskliit saatis IRL-i, SDE ja Keskerakonna juhtidele koalitsioonileppe ettepanekud, mis puudutavad ka maksusüsteemi – seejuures tuleks diislikütuse aktsiisitõus viia tagasi varem kokkulepitud graafikusse.

Keskliidu juhataja Toomas Tamsar saatis reedel Keskerakonna, sotside ja IRL-i juhtidele kirja, milles juhtis tähelepanu Eesti majanduse arengu ja kestlikkuse võtmeküsimustele. Tamsari sõnul peaksid need ettepanekud saama koha nii loodava valitsuse koalitsioonileppes kui ka tegevuskavas. Seejuures on maksusüsteemi tulevikule tarvis mõelda senisest märksa laiemalt, ja seda nii jagamismajanduse leviku tõttu kui ka sotsiaalsüsteemi pärast, mis on liiga otseselt seotud tööjõumaksudega.

Samas tuleb selliseid põhimõttelisi arutelusid Tamsari sõnul rahulikult pidada – maksusüsteemis kiireid olulisi muutuseid teha ei tohi ja nendeks puudub ka vajadus. "Mida saab teha, on parandada mõned vead ja otsida lahendust kiiretele probleemidele," kirjutas Tamsar.

Viimasteks on aktsiisitõusud – iseäranis diislikütuse aktsiisitõus tuleks tuua tagasi varem kokkulepitud tõusugraafikutesse. Tagasi tuleb pöörata majutusteenuste käibemaksutõus, alandada sotsiaalmaksu miinimumi ja kehtestada selle lagi ning kaotada erisoodustusmaks kõikidelt töötaja tervise hüvanguks tehtud kuludelt. Samuti tuleb erisoodustusmaks kaotada töötaja transpordile tehtud kulutustele.

"Majanduskasvust on küll palju räägitud, aga kasvu saavutamine ei ole seni olnud valitsuse sisuline prioriteet," kirjutas Tamsar. "Majanduskasv tuleb aga seada muudest prioriteetidest ettepoole, sest selleta ei ole kusagilt tekkimas vahendeid kasvavate sotsiaalsete kulude finantseerimiseks. Majanduskasvu küsimusele ei tohiks läheneda ühe või teise väiksemat laadi maksukohendusega, et siis kuulutada probleem lahendatuks."

Eesti suurim väljakutse on Tamsari hinnangul demograafiline probleem, sest tööjõuturg kahaneb 2040. aastaks umbes viiendiku võrra.

"Sellega on seotud kaks peamist probleemi. Esiteks: töötav inimene peab kandma märksa suuremat maksukoormat. Teiseks: ettevõtetel jääb töö tegemata ja kasvav palgasurve muudab nad konkurentsivõimetuks," kirjutas Tamsar. "Kuigi probleem on ebamugav, ei saa lahendust lõputult edasi lükata. Tuleb tegeleda oskustöötajate Eestisse asumise lihtsustamisega ja nende siia kutsumisega. Konkureerime tööjõu pärast meist rikkamate ja parema kliimaga riikidega ning peame ise pingutama, et nad siia üldse tulla tahaksid. Ühtegi reaalset alternatiivi probleemi lahendamiseks pole näha. Samas tuleb protsessi väga hästi juhtida ja vähendada avalikkuse hirmusid."

Praegune välismaalaste palgakriteerium tuleks asendada sektori keskmise palgaga. Sisserändekvoot tuleb jällegi siduda iga-aastase tööealise elanikkonna muutusega. Haldusreformiga on aga vaja tööandjate sõnul jätkata senisel kujul.

"Alustada valijatele meeldivamate muutuste sisseviimist, tähendaks suure tõenäosusega reformi ebaõnnestumist ja sellega tehtud kahju Eestile ületab kordades kahjusid, mis võivad tekkida reformi vigadest," kirjutas Tamsar.

"Eesti vajab pikaajalist finantsplaani perioodiks 2020 ja edasi ehk ajaks, mil meile laekuvad toetused Euroopa Liidu struktuurifondidest vähenevad ja lõppevad," kirjutas Tamsar. "Täna tehakse märkimisväärne osa riigi arendustegevustest struktuurivahendite toel."

"Oleme meelsasti valmis taas kohtuma ja oma seisukohti pikemalt avama," märkis Tamsar Jüri Ratasele, Jevgeni Ossinovskile ja Margus Tsahknale saadetud kirjas.

Laadimine...Laadimine...