Tööellu astumine vähendab muulaste armastust Eesti vastu

"Muulastest noored usaldavad Eesti riiki kuni 25. eluaastani. Seejärel tuleb aeg siseneda reaalselt tööturule ja kui siis töö saamisel on "klaasmägi" ees, langeb ka usaldus Eesti riigi vastu," ütles teadlane Raivo Vetik.

Pilt: Scanpix

Tööellu astumine vähendab muulaste armastust Eesti vastu

"Muulastest noored usaldavad Eesti riiki kuni 25. eluaastani. Seejärel tuleb aeg siseneda reaalselt tööturule ja kui siis töö saamisel on "klaasmägi" ees, langeb ka usaldus Eesti riigi vastu," ütles teadlane Raivo Vetik.

Teisipäeval tutvustati Tondiraba jäähalli konverentsisaalis Eesti ühiskonna lõimumismonitooringut 2015. Raivo Vetiku sõnul suhtuvad noored eestlased ja venelased Eesti riiki ühtemoodi positiivselt ja usuvad, et nende riik kaitseb neid, on neile toeks ja tagab neile võimalused elus edasi jõuda.

"Paraku tööellu minnes pilt muutub, sest noortel puudub tööturukogemus ja nende ootus heale töökohale pärast õpingute lõppu on suur. Kui reaalsus osutub teiseks, tunnevad muukeelsed noored, et neid koheldakse ebavõrdselt," nentis Vetik.

Lõimumist ühiskonda mõjutab Vetiku sõnul endiselt ajalooline taust ja demograafiline situatsioon. "Arusaadavalt esineb vanema põlvkonna inimeste seas rohkem vastuseisu ja me ei saa vanadele inimestele ette heita, et nad ei taha muutusi."

Eesti perekonnanimi annab kergemini töö  

Tööturg ja võimalused hästi tasustatavat tööd leida on lõimumise kontekstis üks olulisemaid teemasid.

"Noored venelased näevad, et nende võimalused Eestis tööd leida ja karjääri teha on oluliselt piiratumad, kui nende vanematel omal ajal. Eriti terav on see probleem Ida-Virumaal, kus ligi kolmandik inimesi peab töökaotust tõenäoliseks ja vaid 34% inimestest peab oma töötasu õiglaseks," rääkis Vetik.

Üllatuslikult selgus uuringust, et ligi pooled vastajatest olid arvamusel, et Eestis töö leidmiseks peaks olema inimesel ka eestipärane perekonnanimi. Nii arvas 39% muulastest ja 14% eestlastest.

Kas hea spetsialist peab oskama eesti keelt?

Teadlane Jüri Kruusvall andis ülevaate sellest, kui oluline on muulastel töö leidmisel ja oma ametikohal edukalt toimetulemisel eesti keele oskus.  99% eesti rahvusest töölkäijatest vastas, et vajavad igapäeva töös eesti keelt, teisest rahvusest töölkäijatest vajab eesti keelt oma töös aga 71% inimestest.

"Samas uskus tervelt 42% teistest rahvustest inimesi, et kui oled hea spetsialist ja omad õigeid tuttavaid, pole eesti keele oskus peamine hea töö leidmiseks," lisas Kruusvall.

Laadimine...Laadimine...