Töörühm: sisserände piirarvu pole vaja suurendada, aga vajame rohkem tippspetsialiste

"Tippspetsialistid tuleks kvoodi alt välja arvata, sest just nemad on inimesed, keda Eestisse ootame," ütles siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus. "Ei ole põhjust seada piirangut nendele inimestele, kelle lisandväärtus Eesti majandusse on suur ja kes ei ohusta ühiskonna sidusust."

Pilt: Scanpix

Töörühm: sisserände piirarvu pole vaja suurendada, aga vajame rohkem tippspetsialiste (2)

"Tippspetsialistid tuleks kvoodi alt välja arvata, sest just nemad on inimesed, keda Eestisse ootame," ütles siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus. "Ei ole põhjust seada piirangut nendele inimestele, kelle lisandväärtus Eesti majandusse on suur ja kes ei ohusta ühiskonna sidusust."

Täna taas kohtunud sisserände regulatsiooni muutmiseks moodustatud töörühm ei kaalu praegu sisserände piirarvu suurendamist, küll aga leiab, et soodustada tasub tippspetsialistide Eestisse tulekut, vahendas BNS.

Kokku leppimisel on need kriteeriumid, mille alusel osa töörändega Eestisse saabuvatest inimestest arvatakse piirarvu alt välja. "Töörühmas on selge ühisosa selles, et tippspetsialistid tuleks kvoodi alt välja arvata, sest just nemad on inimesed, keda Eestisse ootame. Ei ole põhjust seada piirangut nendele inimestele, kelle lisandväärtus Eesti majandusse on suur ja kes ei ohusta ühiskonna sidusust. Pigem peab piirarv piirama töörännet neis majandusvaldkondades, mis vajaksid ümberkorraldamist selliselt, et nende lisandväärtus oleks suurem," rääkis töörühma juht, siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus.

Tippspetsialistideks kvalifitseerumise alusena saab välja tuua palgakriteeriumi, mis oleks tunduvalt kõrgem kui Eesti keskmine brutopalk.

Lisaks on töörühmas arutatud seda, kas ja kui palju tuleks muuta lühiajalise töötamise kestust seniselt maksimaalselt üheksalt kuult pikemaks. "Põhjalik arutelu on meil olnud ka selles osas, kuidas aidata Eestisse tööle tulnud välismaalast tema kohanemisel Eestis ja milline peaks olema töötaja, tööandja ja riigi roll selles," lisas Annus. "Oma ettepanekud sisserände piirarvu regulatsiooni muutmiseks esitame valitsusele 1. detsembriks. Samas ettepanekutega, kuidas lahendada pikaajalist lahendust nõudvaid probleeme, soovib töörühm edasi töötada ka pärast 1. detsembrit."

Valitsus töötab töörühma ettepanekud läbi ja otsustab vajadusel nende pinnalt seadusemuudatuse algatamise. Kuni seadusemuudatuste jõustumiseni kehtib praegune välismaalaste seaduse regulatsioon. Seetõttu algatas siseministeerium tavapäraselt järgmise aasta sisserände piirarvu kehtestamise eelnõu. Valitsuse korralduse eelnõu kohaselt on 2018. aasta piirarvuks 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast ehk 1315 inimest.

Sisserände regulatsiooni muutmiseks moodustatud töörühma kuuluvad ühtekokku 19 organisatsiooni esindajad, samuti rahvastiku- ja rändeeksperdid. Töörühma ülesandeks on analüüsida erinevaid võimalusi sisserände reguleerimiseks Eesti riigi ja ühiskonna vajadustele vastavalt ning teha regulatsiooni muutmiseks oma ettepanekud.

Sisserände piirarv reguleerib kolmandatest riikidest lähtuvat ettevõtlus- ja töörännet. Tänavu arvati kvoodi alt välja suurinvestorid, iduettevõtjad ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna töötajad. Ka ei kuulu kvoodi alla Ameerika Ühendriikide ja Jaapani kodanikud ning välismaalased, kes kolivad abikaasa/lähisugulase juurde või tulevad Eestisse õppima või teadustööd tegema. Tänavu on sisserände piirarvuks 1317 inimest ja sisserände piirarv täitus augustis.

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...