Torud võivad vanalinnas asendada prügiautosid

Iga inimene või firma ei peaks enam vanalinna hoovis  prügikonteinerit hoidma, selle asemel saaks jäätmed visata "põhjata prügikasti", kust need toru kaudu minema imetakse.

Pilt: montaaž

Torud võivad vanalinnas asendada prügiautosid (1)

Urmas Kaldmaa

Iga inimene või firma ei peaks enam vanalinna hoovis  prügikonteinerit hoidma, selle asemel saaks jäätmed visata "põhjata prügikasti", kust need toru kaudu minema imetakse.

Tallinn kaalub, kas minna vanalinnas üle täiesti uuele jäätmete kogumise viisile. Kui praegu ukerdavad vanalinna kitsastel tänavatel prügiautod ja jäätmed kogutakse kokku nagu igal pool mujalgi, siis tulevikus võib vanalinna prügi kulgeda kogumisjaama mööda tänavate aluseid torusid.


AS Mavesil valmis hiljuti prügi torutranspordi sobivuse kohta ka uuring. Tallinna jäätmekeskuse juhataja Kristjan Margi sõnul selgus sealt, et ületamatuid takistusi jäätmete torutranspordile üleminekuks vanalinnas ei ole. "Nüüd on linnal andmed, mille põhjal saab otsustada, kas tasub selle ideega edasi liikuda," lisas Mark.


Uus süsteem koosneks jäätmete kogumispunktist, maa-alustest torudest ja jäätmete kogumisjaamast, kuhu kogu vanalinna jäätmed võimsate pumpadega kokku imetakse. Jäätmete kogumispunktis paneb vanalinna elanik või seal tegutsev firma oma jäätmed mitte enam prügikonteinerisse, vaid sisuliselt prügikastikujulisse lehtrisse, mis on ühendatud maa alla paigaldatud toruga. Torude kaudu pumbatakse prügi paar korda ööpäevas kogumisjaama, mis asub väljaspool vanalinna kohas, kuhu suurtel prügiautodel on juba lihtne ligi pääseda.


Vanalinna selts kursis


Jäätmete torutransport eeldab ka väga kohusetundlikku jäätmete sorteerimist, sest kõiki jäätmeid ei ole mõistlik sel viisil kokku koguda. Margi sõnul ei peaks torusüsteem metall-, klaas- ja kartongijäätmete transpordile kuigi kaua vastu, nii et nende materjalide jaoks tuleb rajada eraldi kogumismajad. "Vanalinn on tõepoolest keeruline," tõdes Mark. "Prügiautodel on seal raske manööverdada, sest tänavavõrk on tihe ja tänavad kitsad. Selles mõttes lihtsustaks torutransport tööd. Kuigi vanalinnas elab möödunud aasta andmeil vaid 4906 inimest, käib seal väga palju turiste. Näiteks 2017. aastal külastas Tallinna 1,7 miljonit turisti ja nende tekitatud jäätmete hulk on märkimisväärne."
Praegu on vanalinnas prügiveoleping 1300 kliendiga ja seal asub ligikaudu 400 prügi kogumise kohta. Margi sõnul tähendaks torutransport, et igal kliendil pole enam vaja enda tarbeks konteinereid hoovis hoida. "Ühte kogumispunkti kasutaks mitu korteriühistut või ettevõtet," selgitas Mark. "Kogumispunktid võivad paikneda nii hoovides, hoonetes kui ka tänaval. Kui vanalinnas on korterelamu, siis torujuhtme kogumispunkti kaugus elanikest võiks olla 50-80 meetrit ja üks kogumispunkt teenindaks umbes 150 elanikku."


Vanalinna torutranspordi arutamise koosolekutel on käinud ka Vanalinna seltsi inimesed. "Prügi torutransport on uus ja huvitav asi, aga hurraa-optimismi mul ka ei ole," ütles MTÜ Vanalinna Selts juhatuse liige Toomas Oosalu. "Positiivne on see, et prügiautode voorimine väheneb ja laheneb ka nende majade probleem, kus prügikonteinerit pole võimalik hoovi paigutada. On aga ka probleeme ja riske, nagu näiteks see, et prügiveoteenuse hind tõuseb 3-4 korda või et tänavate alla paigaldatavad torud peavad vastu ainult 30 aastat. Enne otsuse tegemist tuleb taolised asjad selgeks rääkida."


Imemine vedamisest odavam


Uuringu järgi on jäätmete torutranspordiga kogumise süsteemi   rajamine praegu kasutatavast süsteemist ligikaudu viis korda kallim ja läheks maksma üle 20 miljoni euro. Positiivne on aga see, et kallis on ainult rajamine, süsteemi hiljem käigus hoida on aga odavam. Kui liita vanalinna torusüsteemi külge ka ümbritsev kesklinn, näiteks sadama ümbrus või Rotermanni kvartal, muutub jäätmete torutranspordi omahind madalamaks ja süsteemi tasuvusaeg lühemaks.


"Vanalinna elanikele prügivedu igatahes viis korda kallimaks minna ei saa," lausus Mark. "See probleem tuleb kuidagi teisiti lahendada ja mujal maailmas on selle kohta head näited olemas. Et jäätmete torutranspordi süsteemi rajamine on viis korda kallim, ei tähenda veel, et see on halb mõte. Ka reovett oleks tõenäoliselt veokitega odavam vedada kui torude kaudu transportida, aga seda ei tehta, sest torutranspordil on eeliseid, mis kaaluvad üles kallima hinna."


Eestis on jäätmete torutranspordi abil kogumine uus asi, kuid sellised süsteemid on juba kasutusel mitmes maailma linnas, sealhulgas Helsingis sadama piirkonnas, Vantaas ja Espoos, samuti Cordobas.

 

 

 

Väheneks müra ja kahjurite hulk vanalinnas

 

"Torud vähendavad prügiautode ja kahjurite hulka, halba lõhna, müra ja heitgaase, kogu süsteem on paindlikum ja esteetilisem," rääkis keskkonnaspetsialist Tuuli Vreimann.


Jäätmete torutranspordil on võrreldes traditsioonilise süsteemiga mitmeid plusse, aga ka miinuseid, lausus Vreimann "Torud vähendavad prügiautode ja kahjurite hulka, halba lõhna, müra, ja heitgaase, kogu süsteem on paindlikum ja esteetilisem. Linnakeskkonna torutranspordisüsteemi on rakendatud nii Euroopas, näiteks Soomes, Rootsis, Norras ja Hispaanias, kui ka Aasias ja USA-s. Teiste riikide kogemuse põhjal võib väita, et torutranspordi kasutuselevõtuga suureneb ka prügi sorteerimine."


Miinuseks on aga Vreimanni hinnangul see, et torustikku ei ole võimalik suunata metalli, klaasi ega kartongi, mistõttu tuleb nende jäätmeliikide kogumine korraldada eraldi. Vanalinna torustiku rajamisel tuleb arvestada piirkonna erisustega (muinsuskaitseala, piiratud tingimused kommunikatsioonide rajamiseks).


Kuna torutranspordi kontseptsioon erineb praegu kasutusel olevast süsteemist, on selle rajamise eelduseks õigusruumi analüüs ja muudatuste läbiviimine. Torutranspordisüsteemi rajamine on võrreldes kasutusel oleva süsteemiga kordades kallim. Süsteemi rakendamise üle otsustamisel tuleb vaadata kaugemale kui üksnes otsene majanduslik kasu. Torustiku planeerimisel on mõistlik liita süsteemiga ka lähipiirkonnad (nt kesklinn).

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...