TTÜ tunnustas silmapaistvamaid teadlasi ja õppejõude

Tallinna Tehnikaülikool tunnustas täna Eesti 100. sünnipäevale pühendatud aktusel silmapaistvamaid teadlasi ja õppejõude.

Pilt: Scanpix
Eesti

TTÜ tunnustas silmapaistvamaid teadlasi ja õppejõude

Tallinna Tehnikaülikool tunnustas täna Eesti 100. sünnipäevale pühendatud aktusel silmapaistvamaid teadlasi ja õppejõude.

"Oleme koos üles kasvanud, koos rõõmustanud ja jaganud ühist saatust ka rasketel aegadel. Kahe päeva pärast oma sajandat juubelit tähistava Eesti Vabariigi tänane päev on paljuski kujundatud 207 päeva pärast oma 100. juubelit tähistava Tallinna Tehnikaülikooli poolt," ütles rektor Jaak Aaviksoo TTÜ pressiesindaja teatel, vahendas BNS.

"See on ennekõike meie üle 60 000 vilistlase töö. Aga see on ka meie teadlaste ja inseneride looming, mille sümbolina võiks nimetada laulukaart, kus teadlaste ja inseneride loodud unikaalne mateeria võimendab taevani kümnete tuhandete koorilauljate hingehääle. Kasutagem TTÜ 100. aastapäevani jäävat aega - 207 päeva - mõtlemaks sellele, mida tehnikaülikool saab teha oma riigi järgmiseks juubeliks," sõnas ta.

Vabariigi aastapäeva aktusel tunnustati neid teadlasi, kelle panus eelmisel aastal Eesti paremaks muutmisel on olnud erakordne - aasta noorteadlaseks nimetati loodusteaduskonna keemia ja biotehnoloogia instituudi geenitehnoloogia osakonna vanemteadur Pirjo Spuul ning aasta teadlaseks inseneriteaduskonna mehaanika ja tööstustehnika instituudi professor Irina Hussainova.

Irina Hussainova tegeleb multifunktsionaalsete materjalide loomisega, neid materjale on vaja erinevates tööstuslikes rakendustes alates ehitusest ja transpordist ning lõpetades energeetika ja biotehnoloogiaga. Need materjalid peavad olema mitte ainult üha kergemad, tugevamad ja sitkemad, vaid neilt eeldatakse sageli täiendavaid funktsionaalseid omadusi, sealhulgas struktuuri enesemonitoorimisvõimet, elektrijuhtivust, energiasalvestusvõimet.

Pirjo Spuul uurib oma teadustöös Helicobacter pylori tekitatud maksakahjustusi. Spuuli uurimistööl on kõrge praktiline väärtus.

Parimateks õppejõududena tunnustas TTÜ IT teaduskonnast Ago Lubergi, majandusteaduskonnast Leno Saarniitu, inseneriteaduskonnast Irene Lille, loodusteaduskonnast Margus Loppi ja Eesti Mereakadeemiast Anna Saksa.

Ago Luberg IT teaduskonnast on õppejõud, kes suhtub oma töösse suure pühendumusega ning hoolib sellest, et tema õpilased omandaks vajalikud teadmised ning kindlasti ka naudiksid õppimist.

Majandusteaduskonna üks silmapaistvamaid õppejõude Leno Saarniit on avaliku halduse ja riigiteaduste õppekava programmidirektor ning pika kogemusega lektor. Eesti Vabariigi ametnikueetika nõukogu liikmena on ta avaliku eetika vallas üks Eesti juhtivaid eksperte ning võimeline õpetama maailmatasemel avaliku eetika teoreetilisi küsimusi ning siduma neid praktiliste juhtumitega Eestist.

Irene Lill inseneriteaduskonnast on hinnatud juhendaja, ta on osanud kaasata üliõpilasi oma teadustöösse: InterReg projektis tekkis üliõpilastel võimalus osaleda ehitusprotsesside monitooringul ehitusplatsidel, mille tulemusena moderniseeriti oluliselt ehitustehnoloogia õpetamise metoodikat ja suurendati praktika osatähtsust.

Loodusteaduskonna professor Margus Loppi kohta on tudengid öelnud, et ta suutis teha aine nii nauditavaks kui ka süstida üliõpilastesse tahet kogu materjal selgeks saada ning tunnis aktiivselt osaleda.

Anna Saksa Eesti Mereakadeemiast kirjeldavad tema tudengid ülivõrdes: ta on oma ala tõeline ekspert, kes paistab silma oma sõbraliku suhtlusmaneeriga, kuid on ka piisavalt nõudlik ning paneb tudengi pingutama. Lisaks parima õppejõu tiitlile pälvis ta ka kõige tudengisõbralikuma õppejõu tiitli.

Tehnikaülikooli teadlaste arendustöödest tõsteti aktusel esile Ragnarok 2.0 töörõivast, nutikat teekatendit ning põhjavee loodusliku radioaktiivsuse vähendamise tehnoloogiat.

Samuti tunnustati TTÜ aasta parimate teadusartiklite autoreid: prints Ruperti pisara mõistatuse lahendajaid, targa linna ning harvikhaiguste uurijaid.

Laadimine...Laadimine...