TUGIKODU JUHATAJA: Uus maja õpetab puudega inimestele päris elu

Pelguranna tugikodu saab 30 WC ja duširuumiga tuba, soojad seinad, uued aknad-uksed, soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi ning tuulekojad.

Pilt: Svetlana Aleksejeva

TUGIKODU JUHATAJA: Uus maja õpetab puudega inimestele päris elu

Juuli Nemvalts

Pelguranna tugikodu saab 30 WC ja duširuumiga tuba, soojad seinad, uued aknad-uksed, soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi ning tuulekojad.

Linn laseb ehitusettevõttel Eviko AS korda teha Tallinna vaimse tervise keskusele kuuluva Pelguranna tugikodu aadressil Lõime  31a. Pooleteise miljoni euro eest saab 30 vaimse erivajadusega inimest moodsa elukoha, mis aitab neil iseseisvalt toime tulla.


Tugikodu juhataja Merike Maido ütles, et inimest ümbritsev keskkond omab suurt rolli ja mõjutab suuresti tema elu. "Meil on igal inimesel tegevusjuhendaja, kes koordineerib tema tegevust ja abistab vajadusel näiteks arsti juurde või raamatukokku jõudmisel," rääkis Maido. "Meie ülesanne on hoolt kanda, et inimene  saaks oma elus edasi minna."


Põhjalik uuenduskuur


Tugikodus elamise aeg sõltub inimese tervislikust olukorrast ja sellest, kuidas ta suudab uusi oskusi õppida ning tavaellu naasta. "Mõned inimesed jäävad tugikodusse aastateks, osa veedab seal vaid mõne aasta, see on väga individuaalne ning sõltub suuresti inimese tervisest," selgitas Maido. "Pooled maja elanikest õpivad ja töötavad ning harjutavad ise hakkama saamist."


1960ndatel ehitatud hoonet ootab ees täielik uuenduskuur. Maja saab soojad seinad, uued aknad-uksed, soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi ning põhisissepääsudele tuulekojad. "Tänu sellele saab tugikodu oma tegevust laiendada, sest hoonesse tuleb praegusest rohkem tube – pärast renoveerimist on neid 30, igas WC ja duširuum,"  ütles abilinnapea Eha Võrk. "Lisaks on hoones edaspidi puhke-, pesu-, abi-, nõustamis- ja kontoriruumid, ka spordisaal ja ühisköök."


"Siia satuvad ikkagi need inimesed, kes vajavad igapäevaelus  abi ja ka õpetust, kuidas paremini oma haigusega toime tulla," selgitas abilinnapea Tõnis Mölder. "Kui see maja on suunatud erivajadusega täiskasvanutele, siis kõrvalhoones, mille nurgakivi panime möödunud juunis, tegutseb noortele mõeldud tugikeskus. Need noored, kes kohe-kohe valmivasse majja tulevad, on sattunud rasketesse vaimsetesse olukordadesse. Teenuse sisu on sama mis täiskasvanute keskuses – toetatud teenuse pakkumine. Ruumide kavandamisel on arvesse võetud, et  erivajadustega noored saaksid õppida ja omandada eluks vajalikke oskusi."


Võrk kinnitas, et Tallinn toetab inimesi, kes vajavad tuge ja kellel on tervisega probleeme. "Luua kodu 30 inimesele – seda pole sugugi vähe, ja mul on hea meel vaadata seda kaunist mereäärset piirkonda, kus maja asub," lausus Võrk. "Nii mõnigi kinnisvaraärimees oleks tahtnud sama krunti endale, aga linn ei olnud nõus seda ära andma, sest hoolib oma inimestest."


Ühed paremad tingimused Eestis


Pelguranna tugikodu hoonet remonditi viimati 1999. aastal, seega juba tükk aega tagasi. Pealegi on toonane soojustus ja küttesüsteemid väheefektiivsed ning ruumid ei vastanud elanike vajadustele.


Tugikodu hoone on linna seisukohalt väärika ajalooga – just siit sai alguse kogu Tallinna vaimse tervise keskus, mis kuni 2004. aasta oktoobrini kandiski Pelguranna tugikodu nime. "Vaimse tervise keskus on väga eesrindlik, julgen öelda, et tingimused tugikodus ja kõrval asuvas noortemajas on ühed Eesti paremad," mainis Mölder. "Kohe-kohe on Sõle tänavas, endise polikliiniku kõrval valmimas ka sotsiaalmaja. Kui aga rääkida lähitulevikust,  siis Lääne-Tallinna haiglal on plaanis vana polikliinikuhoone lammutada ja ehitada selle asemele nüüdisaegne tervisekeskus. Kari tänavale hakkame ehitama noortemajale uut hoonet, ka linnaosa sotsiaalmaja tuleb samasse piirkonda. Üsna pea asub linn siia ehitama eakatele munitsipaalkortereid, järgmise nelja aasta plaan on suuresti seotud infrastruktuuri väljakujundamisega."

Laadimine...Laadimine...