TÜHJAD PRÜGIKASTID: Restoranide solginired lõhnastavad vanalinna tänavaid

"Tuleb trahvida, midagi muud siin ilmselt ei aita," hindab Eesti tippkokk Dimitri Demjanov olukorda, kus paljud vanalinnas tegutsevad nooblid toidukohad toidujäätmed olmeprügisse sokutavad. Abilinnapea Züleyxa Izmailova omakorda loodab, et linn hakkab ise vanalinnas jäätmevedu korraldama ja see  võimaldab lõpetada olukorra, kus jäätmete lehkav vedelik tänavaile voolab.

Pilt: Scanpix

TÜHJAD PRÜGIKASTID: Restoranide solginired lõhnastavad vanalinna tänavaid

Virkko Lepassalu

"Tuleb trahvida, midagi muud siin ilmselt ei aita," hindab Eesti tippkokk Dimitri Demjanov olukorda, kus paljud vanalinnas tegutsevad nooblid toidukohad toidujäätmed olmeprügisse sokutavad. Abilinnapea Züleyxa Izmailova omakorda loodab, et linn hakkab ise vanalinnas jäätmevedu korraldama ja see  võimaldab lõpetada olukorra, kus jäätmete lehkav vedelik tänavaile voolab.

Kauni söögikoha klienti vaevalt et huvitab, kuhu tema toidu valmistamise jäätmed pärast rändavad. Küll pakub see huvi näiteks vanalinna elanikele: prügiauto järel nirisev solgirida on järjekordseks märgiks, et mõni restoran on toidujäätmed olmeprügi hulka sokutanud.

Et vanalinnas valitseb seoses biojäätmetega massiivne korratus, seda tunnistab ka mupo, kes näiteks aastatagusel reidil avastas, et 15 toitlustuskohast 12-l seisid biojäätmete konteinerid täiesti tühjana.

"Osa konteinereid olid täiesti puhtad ja puutumata, ühele oli isegi lillepott peale pandud, et keegi sinna sisse midagi viskama ei kipuks," lausus kesklinna mupo vaneminspektor Artjom Kruglov. "Kontrollisime 15 restorani-baari ja vaid kolmel oli kõik tipp-topp korras. Ülejäänud olid oma biojäätmed visanud olmeprügi konteineritesse. Konteinerite tühjendamisel pressib prügiauto jäätmed kokku. Biojäätmetest eraldub ebameeldiva lõhnaga vedelik, mis niriseb vanalinna tänavatele. Seda kõike me täies eheduses ka nägime. Sama olukord valitseb praegu, midagi pole muutunud."

Vabaturg toob korratuse

Üks põhjus, miks vanalinnas selline pilt avaneb, on seal valitsev nn vabaturg – klient valib ise omale prügifirma. Seal jäävad aga linnaametnike käed prügifirma korralekutsumisel lühikeseks.

"Linnal ei ole praegu võimalik sekkuda jäätmevedaja ja kliendi vahelisse eraõiguslikku suhtesse," nentis abilinnapea Izmailova. "Selles olukorras ei saa linn vanalinna teenindavatele jäätmevedajatele näiteks veo tihedust ette kirjutada." Praegu saab söögikohtadele vaid trahve välja kirjutada.

Veotiheduses peitubki vanalinnas see kurja juur. Linn ei saa seal kehtiva nn vabaturu tõttu midagi teha, et prügiautod biojäätmeid tihedamini ära viiksid. Kliendid ehk restoranid jt toidukohad pole aga mugavuse või kokkuhoiu tõttu sellest huvitatud. Ja jäätmekäitlusfirma, antud juhul Eesti Keskkonnateenused, ei saa klienti loomulikult kuidagi sundida.  

Mupo vaneminspektori Artjom Kruglovi sõnul seisnebki põhiprobleem selles, et suvisel ajal riknevad jäätmed väga kiiresti, samas veetakse neid ära liiga harva, vaid kaks korda nädalas. "Paljud biojäätmete konteinereid ei kasutagi, kõik läheb ühte kohta," ütles Kruglov. "Teistel on päeva lõpuks biojäätmete konteiner ääreni täis ja ülejäänu läheb sinna, kuhu mahub. Nii satuvad jäätmed olmeprügisse, mida veetakse ära sagedamini. Kuigi Keskkonnateenused on valmis prügi sagedamini ära vedama, ei olda sellest väga huvitatud. Selge, et iga lisaveoga kaasneb rahaline väljaminek ja see pole firmale kasulik. Minnakse lihtsama vastupanu teed."

Saigoni slummi otsinguil

Ajaleht Postimees kritiseeris hiljuti teravalt just omavalitsuse korraldatud jäätmevedu. See tekitavat mõne elurajooni majade ümbrusse prügikuhjasid, sest jäätmefirmad ei viitsivat vahel prügi ära viia. Ent kui vabaturg nii hästi toimib, siis miks vanalinnas selline prügi-anarhia valitseb? Kohati meenutab siinne olukord lausa Saigoni slummi.

Izmailova avaldas lootust, et peatselt õnnestub ka vanalinnas vabaturult üle minna Tallinna poolt vahendatud või korraldatud jäätmeveole. Nõnda, nagu see toimib suuremas osas linnast.

"Jäätmemajanduses peab olema omavalitsustel keskne roll just seetõttu, et me ju tahame aina rohkem jäätmeid ringlusse võtta," selgitas abilinnapea. "Tahame olla kindlad, et prügi metsa all ei lõpeta, samuti soodustada liigiti kogumist. Nende eesmärkide täitmine on lihtsam ja tõenäolisem omavalitsuskeskse mudeli korral."

Prügikast ja selle (s)isu: restoranikultuuri näitaja

Vanalinnas veab jäätmeid Eesti Keskkonnateenused. Selle juhatuse liikme Argo Luude sõnul peitub vanalinna toidukohtade jäätmelohakuse taga suuremas osas vaid inimeste mugavus.

"Biojäätmete äravedu ei ole praegugi kallis, aga toidukohtadel on mugavam kõik ühte kohta kokku lükata," ütles Luude. "Aasta tagasi tehti koos mupoga sama aktsioon, sest siis tilkus segaolmejäätmete autodest samuti vedelikku välja. Biojäätmeid veetakse meil ju eraldi, spetsiaalsete autodega. Mupo kirjutas siis toidukohtadele trahvid välja ja mõnda aega oli olukord päris hea. Vanalinna toidukohtades aga vahetuvad aeg-ajalt nii omanikud kui ka töötajad, ja kui uued tulevad, siis need panevad nii-öelda vana moodi edasi. Muidugi on biojäätmete segamine olmeprügiga omaette probleem, sest tekitab muresid prügipõletustehastele ja kasvuhoonegaase."

Eesti ühe tippkoka Dimitri Demjanovi arvates ei tohiks kokanduskultuur loomulikult ära lõppeda toidu serveerimisega kliendile, vaid iga toidukoht peaks tegema ajurünnaku, kuidas toidu valmistamisel üldse võimalikult vähe jäätmeid tekiks. Ja teiseks – kuidas paratamatult siiski üle jääva nn materjali osas korda hoida.

Demjanovi sõnul on mõistagi kõik kinni inimeste mõtlemises ehk kultuuris. Mida aeg edasi, seda olulisemaks saavad sellised üleilmsed liikumised nagu Zero Waste (Null Jäädet) jt. "On olemas ninast sabani ära kasutamise teooria," selgitas Demjanov. "See tähendab, et kõigele tuleks toidu valmistamisel rakendus leida. Öeldakse veel, et ideaalne restoran peaks töötama üldse ilma külmikuta. Aga kes korda rikub, seda tuleb trahvida, ega midagi muud siin ilmselt ei aita. Eks kogu maailmas käib see rikkujatega samamoodi."

Mupo vaneminspektor Kruglov leiab, et mupo, Eesti Keskkonnateenuste, Tallinna keskkonnaameti ja restoranide esindajad tuleks ümarlaua taha koguda: "Probleemi lahendamiseks trahvimisest ei piisa." Kokku alustati viimatise reidi tulemusena 12 menetlust, mis võivad mõnele toidukohale tuua kuni 20 000-eurose trahvi.

Uus seadus motiveerib jäätmeid sortima

Riigikogu menetluses on uue jäätmeseaduse eelnõu, mis alandab biojäätmete veo hinda poole võrra.
"Elanikele saab kindlasti märgatavaks biojäätmete poole odavam hind ja kommunaalteenuste arvel mõned lisandunud read," ütles abilinnapea Züleyxa Izmailova. Eelnõu näeb ette nimelt kohustuse näidata kommunaalteenuste arvel eraldi ridadel liigiti kogutud jäätmete äraveo hind.

Lisaks peaks eelnõu kohaselt biojäätmete äreveo hind olema mahupõhiselt vähemalt poole odavam segaolmejäätmete hinnast. Biojäätmete hinna poole odavamaks muutmist näeb ette ka Tallinna jäätmekava 2017-2021.

Laias laastus säilib praegune, omavalitsuse korraldatud jäätmeveomudel. Izmailova sõnul oli omavalitsuskeskse jäätmeveo mudeli vastandi ehk vabaturu idee päevakorral mõni aasta tagasi. Seda nägi ette varasema vabariigi valitsuse koalitsioonilepe. "Keskkonnaministeerium töötas välja ka eelnõu, kuid selle kohta tellitud keskkonnamõjude hindamine andis eelnõule hävitava hinnangu," tõdes Izmailova.

Korraldatud jäätmevedu tähendab olmejäätmete kogumist ja vedamist jäätmekäitluskohta sellise ettevõtja poolt, kes on võitnud omavalitsuse korraldatud konkursi või hanke.

Vastavalt jäätmeseadusele on kohalikul omavalitsusel nimelt kohustus organiseerida oma haldusterritooriumil korraldatud olmejäätmete vedu. Olmejäätmed kogub kokku ja transpordib jäätmeveoettevõte, kellele linn on hanke korras andnud ainuõiguse teenindada jäätmeveopiirkonda. Ainuõiguse saab ettevõte, kes pakub jäätmeveol elanike jaoks madalaimat hinda. Tallinna haldusterritoorium on jagatud 13 jäätmeveopiirkonnaks. Erandid, kus kehtib nn vabaturg ja igaüks leiab ise endale sobiva jäätmeveoettevõtte, on kesklinn ja vanalinn.

 

 

 

Vabaturg tõstaks prügiveo hinda viiendiku ja saastaks õhku


Vabaturg tekitaks 2,4 korda enam õhuheitmeid, sest konkureerivad firmad sõidavad samal marsruudil pikemaid sõiduringe.


• Säästva Eesti Instituut (SEI) tõdes 2014. a valminud analüüsis, et jäätmekäitluse vabaturg suurendaks oluliselt sama jäätmekoguse äraviimiseks läbitavate kilomeetrite arvu. Lihtsalt öeldes saastaks jäätmeveo vabaturg seega loodust enam, kui omavalitsuste-keskne jäätmeveomudel.


• Kui korraldatud jäätmeveo puhul kogub ühest jäätmeveo piirkonnast jäätmeid üks jäätmeveoauto, siis eelmise riigivalitsuse kavandatud mudeli järgi oleks sõitnud enam-vähem sama marsruuti pidi mitu jäätmeveoautot, kes tühjendanuks naabermajade jäätmekonteinereid.


• Seega peaksid nn avatud turu tingimustes erinevate ettevõtete jäätmeveokid tegema koorma täissaamiseks suuremaid jäätmekogumisringe, kui seda oleks võimalik teha korraldatud jäätmeveo puhul. Tallinna näitel tekitaks nn vabaturg 2,4 korda enam prügiautode õhuheitmeid kui omavalitsuste korraldatud jäätmeveoturg.


• Tallinnas on hoolimata jäätmeveoalasest konkurentsist vabaturu hinnad ligikaudu 20% kõrgemad kui linna korraldatud jäätmeveoga piirkondades, fikseeris SEI olukorra 2014. a.


• Jäätmekäitlusettevõtte Eesti Keskkonnateenused juhatuse liikme Argo Luude sõnul lisanduvad jäätmeseaduse eelnõusse keskkonnaministeeriumi ettepanekud. Need puudutavad jäätmete liigiti kogumist. Tema sõnul on üks ideedest, et pakendite kogumise konteinerid võiks paigutada kortermajade juurde ehk siis n-ö ära siduda konkreetsete ühistutega. Praeguseid nn anonüümseid  ja tavaliselt parklates asuvaid pakendikonteinereid reostatakse liiga sageli olmeprahiga. Inimeste harimine ja kasvatamine jäätmete sortimise asjus pandaks seega ühistute õlgadele.

Laadimine...Laadimine...