Tuumaenergiata jääb Eesti ning ka kogu kasvava elanike arvuga maailm elektrinälga

Eestis pidanuks juba ammu olema töötav tuumajaam, seda vältides oleme asjatult kaotanud paarkümmend aastat, kirjutab akadeemik Anto Raukas.

Pilt: Scanpix/ Illustreeriv pilt

Tuumaenergiata jääb Eesti ning ka kogu kasvava elanike arvuga maailm elektrinälga (2)

Anto Raukas

Eestis pidanuks juba ammu olema töötav tuumajaam, seda vältides oleme asjatult kaotanud paarkümmend aastat, kirjutab akadeemik Anto Raukas.

Üle pika aja kõneldakse taas Eestisse tuumajaama ehitamisest. Võimalike emotsioonide tekkimise vältimiseks kõneldakse täiesti ohutust neljanda põlvkonna jaamast. Juba nüüdisaegsed kolmanda põlvkonna jaamad on ohutud.


Ilma tuumaenergiata pole inimkond jätkusuutlik. See on kõige odavam ja kõige puhtam ning võimaldab kiiresti saada suuri mahtusid.
1. jaanuaril 2007 elas maailmas 6 589 115 092 inimest ja elektrit tarbiti ligikaudu 15 000 TWh aastas. Aastal 2030 elab maailmas tõenäoliselt juba 8,2 miljardit inimest ja elektrinõudlus kahekordistub kuni 30 000 TWh-ni aastas. Eriti oluliselt mõjutab energeetikat majanduse plahvatuslik areng Hiinas ja Indias.


Energianõudlus kasvab kiiresti ka Eestis, sh Tallinnas. Pealinnas kõneldakse elektribussidest ning trammiliinide pikendamisest Maardusse ja Jürile – kõik see nõuab täiendavat energiat. Püüded  seda saavutada tuule ja päikese abil pole tõsiseltvõetavad.


Üle 66% elektrienergiast toodetakse tänapäeval endiselt keskkonda tugevasti saastavatest fossiilsetest kütustest, kuid tuumaenergia osakaal tõuseb kiiresti. Aastaks 2025 suureneb see vähemalt 100 GW võrra. Ainuüksi Hiina kavandab rohkem kui 140 reaktori ehitamist. Ukraina, mis koos Valgevenega kannatas Tšernobõli katastroofis kõige enam, ei kõhkle mitte vähem kui 20 reaktori ehitamises. Venemaa kavandab 42 uue reaktori ehitamist aastaks 2030.


Peavad vastu ka lennukiründele


On tehtud katseid ja teste, mis tõestavad, et moodsad tuumajaamad peavad vastu ka neile täiskiirusel pikeerivale reaktiivlennukile. Maksimaalse ohutuse tagamiseks on rakendatud süvakaitsekontseptsioon, mille puhul mitu ohutussüsteemi toimivad ilma välise juhtimiseta isegi olukorras, kus elektrivarustus katkeb.


Nüüdisreaktorites paiknevad kütusevardad 30 cm paksuses terasest reaktoris, mille ümber on vähemalt meetripaksune betoonist kaitsekest. Jaamad on varustatud süsteemiga, mis avarii korral sulgevad tuumajaama automaatselt. Ka jahutustorustiku purunemisel käivitub ilma operaatori sekkumiseta turvaline kaitsesüsteem, mis funktsioneerib ilma välise elektritoiteta.


Loomulikult ei saa keegi väita, et tuumaenergeetika on  absoluutselt ohutu. Ohud algavad juba uraani kaevandamisest ja transpordist, lõpetades tuumajäätmete matmisega. Kuid kogu energeetika on keerukas ja ohtlik.


Kui maavärina tõttu puruneks mõni Hiina hüdrojaam, ulatuks ohvrite arv sadadesse tuhandetesse. Kivisöekaevandustes hukkub igal aastal kuni 20 000 kaevurit. Üle 200 hukkunu on olnud ka Eesti põlevkivikaevandustes.


Meid on aastakümneid päästnud odav põlevkivielekter, kuid selle päevad on loetud, sest Narva soojusjaamade vanad tolmpõletuskatlad tuleb vastavalt Euroopa Liiduga sõlmitud liitumisleppele sulgeda ja meil tekib suur elektrienergia puudujääk, mis aastaks 2025 võib ulatuda 1400 MW-ni.


Sobiks Lääne-Virumaa


Üsna pea muutub Eesti elektrit eksportivast maast importivaks, aga mis kõige hullem, elektrit pole kuskilt importida, sest peaaegu kõik Europa riigid on energianäljas ja ei kata isegi oma siseriiklikke vajadusi.


Idee ehitada Eestisse oma tuumajaam ei ole kaugeltki uus. 1989. aastal loodi vabariikliku energeetikaprogrammi koostamiseks ajutine teaduskollektiiv, mis kavandas "Eesti energeetika arengu üldpõhimõtted aastani 2030". Need põhimõtted kiideti heaks Eesti Teaduste Akadeemia presiidiumi koosolekul ja vabariigi valitsuses. Selles dokumendis rõhutati, et seoses elektrienergia tarbimise edasise kasvuga ja põlevkivi kasutamise vähenemisega on juba 2010. aastast vaja rakendada uusi energeetilisi võimsusi ja selleks oleks sobivaim tuumaelektrijaam, mille esimene energiaplokk oleks vaja käiku anda juba aastail 2010-2015. Nüüd oleme asjatult kaotanud paarkümmend aastat, sest tuumajaamata me ilmselt ei pääse ja see tuleks rajada võimalikult kiiresti.


Tuumajaama asukohaks on meil palju võimalusi. Ta peab olema suurtarbijatele ja jaotusvõrkudele võimalikult lähedal, maksimaalselt tuleb ära kasutada tuumajaama jääksoojust. Oluline on jahutusvee olemasolu. Üks väga hea piirkond on Lääne-Virumaa Kundast idas, mida omal ajal toetas ka tollane maavanem.


Tuumajaamadega seonduvalt ringleb palju müüte. Kõneldakse, et uraan lõpeb maailmas otsa ja selle hinnad kerkivad suurtesse kõrgustesse. Tegelikult on uraanivarud maakoores väga suured ja veelgi suuremad on tooriumi varud. Isegi Eestimaa maapõues on uraani üle miljoni tonni, ainuüksi Toolse fosforiidimaardla piires olevas graptoliitargilliidis leidub teda üle 27 000 tonni.


Tuumajaama rajamisega kaasneks lisaks odavale energiale suur tööhõive. Jaama ehitamise ajal võiks töö leida ligikaudu 2000 inimest, tuumajaamas endas hiljem umbes 400. Pikka aega võimul olnud Reformierakond ei suutnud energeetika vallas arvestatavaid tulemusi saada. Loodame, et uus kolmikliit on tegusam ja asjatundlikum.

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...