Ühendused: riik andis maapõue strateegiaga tutvumiseks vähe aega

"Kolmekümne aastaga jõuab parasjagu Eesti maapõue üles sonkida ja ise jõuame selleks ajaks pensionile jääda. Siiski, kas ei peaks nii suurt otsust pikemalt arutama kui kaks nädalat?" küsis Eesti Keskkonnaühenduste Koda esindanud ekspert Kristjan Piirimäe. "Vägisi jääb mulje, et dokumendile ei oodata sisulist tagasisidet ega avalikku arutelu."

Pilt: Scanpix

Ühendused: riik andis maapõue strateegiaga tutvumiseks vähe aega

"Kolmekümne aastaga jõuab parasjagu Eesti maapõue üles sonkida ja ise jõuame selleks ajaks pensionile jääda. Siiski, kas ei peaks nii suurt otsust pikemalt arutama kui kaks nädalat?" küsis Eesti Keskkonnaühenduste Koda esindanud ekspert Kristjan Piirimäe. "Vägisi jääb mulje, et dokumendile ei oodata sisulist tagasisidet ega avalikku arutelu."

Keskkonnaühenduste teatel jättis riik avalikkusele maapõue strateegiaga tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks aega vaid kaks nädalat, mis ühenduste hinnangul pole piisav, vahendas BNS.

Keskkonnaministeerium avalikustas maapõue strateegia, millega pannakse paika maapõue uurimise ja kasutamise, sealhulgas kaevandamise planeerimise põhimõtted 30 aastaks. Keskkonnaühendused peavad lubamatuks, et avalikkusele on jäetud dokumendiga tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks aega vaid kaks nädalat ehk aega 2. veebruarini, teatasid Eestimaa Looduse Fond ja SA Keskkonnaõiguse Keskus.

Töörühmas Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) esindanud eksperdi Kristjan Piirimäe sõnul on see väga lühike aeg. "Kolmekümne aastaga jõuab parasjagu Eesti maapõue üles sonkida ja ise jõuame selleks ajaks pensionile jääda. Siiski, kas ei peaks nii suurt otsust pikemalt arutama kui kaks nädalat?" ütles Piirimäe pressiteate vahendusel. "Vägisi jääb mulje, et dokumendile ei oodata sisulist tagasisidet ega avalikku arutelu," lisas ta. EKO koostab siiski oma seisukohad ja avalikustab need järgmisel nädalal.

Maapõue strateegia järgi on Eesti pikaajaline eesmärk maapõue valdkonnas on tagada maapõueressursside teaduspõhine, keskkonnahoidlik ja riigi majanduskasvu edendamisele suunatud haldamine ning kasutus, suurendades ressursitõhusust ning vähendades sõltuvust toorainest, teatas keskkonnaministeerium eelmisel nädalal.

Strateegias käsitletakse kogu maapõue potentsiaali – maavarasid, maapõue kui maatuge, mis on vajalik maakatte säilitamiseks ja hoidmiseks, ehitiste kandmiseks ja loodusobjektide ning mälestiste kaitse tagamiseks, maapõue kui ehituskeskkonda, mis on kasutatav allmaarajatiste ehitamiseks, põhjavett ja maasoojust.

Maapõuepoliitika põhialustes sõnastatud peamised arengusuunad näevad ette maapõue ja seal leiduvate loodusvarade piisavas mahus uurimist, tegemaks valdkonnas teadmuspõhiseid ning majanduslikult, sotsiaalselt ja keskkonnakaitseliselt kaalutletud otsuseid, teatas ministeerium.

Strateegia koostamist vedas töörühm, kuhu kuulusid keskkonnaühenduste, eri ministeeriumite ja riigiasutuste, geoloogide, kaevandajate ning ülikoolide esindajad. Alltöörühmades keskenduti süvitsi riigi ülesannete määratlemisele, maapõue kasutamisele, teadus- ja arendustegevustele, potentsiaalsetele maapõueressurssidele, keskkonnakaitsele ja ruumilisele planeerimisele.

Laadimine...Laadimine...