Ühiskondlik surve ja töötus võtab Eesti mehelt "munad"

"Norra mees hakkab end natuke kehvasti tundma alles 71-aastaselt, aga Eesti mees sureb siis juba ära – seega on suur vahe Eesti ja Norra meeste tervena elatud aastates," ütles soouuringutega tegelev teadlane Jeffery Hearn Eesti-Norra ühiskonverentsil "Kui mees on mees".

Pilt: Ragne Jõerand

Ühiskondlik surve ja töötus võtab Eesti mehelt "munad"

Ragne Jõerand

"Norra mees hakkab end natuke kehvasti tundma alles 71-aastaselt, aga Eesti mees sureb siis juba ära – seega on suur vahe Eesti ja Norra meeste tervena elatud aastates," ütles soouuringutega tegelev teadlane Jeffery Hearn Eesti-Norra ühiskonverentsil "Kui mees on mees".

Üheks põhjuseks, miks Eesti mehe tervis Norra mehe tervisest on niivõrd palju kehvem, on ühiskond, millest tänased Eesti mehed tulevad, ja viimasel 25 aastal toimunud ühiskondlikud muutused, millega mehed ei suuda kohaneda.

Tallinna Ülikooli teaduri Marion Pajumetsa sõnul on paljude Eesti meeste tervise ja käitumisprobleemide ning vägivallailmingute otseseks põhjuseks see, et mees ei suuda vastata ühiskonna nõuetele.

"Meeste vägivaldus viitab otseselt selle, et mees ei suuda vastata ühiskonna ootustele. Kas me peaksime nimetama seda mehelikkuse kriisiks, kui mehed reageerivad ebakonstruktiivselt ühiskonna poolt neile pandud survele?" küsis Pajumets.

Töötus võtab "munad"

Pajumetsa sõnul on viimased 25 aastat muutnud oluliselt seda, kuidas mees end Eesti ühiskonnas tunneb, kuigi mõned olulised faktorid, mis mõjutavad mehe mehelikkust, on endiselt jäänud ka samaks.

"See, et tööelu on meeste identiteedi tugipunkt – selles osas pole midagi muutunud. Küll aga on muutunud tööstruktuur. Me läksime üle plaanimajanduselt kapitalismile. Iseseisvusajaga kadusid tööstused, paljud põllumajandusettevõtted ning lihtsad ametid. Tublid oskustöölised, kes olid au sees siis ning kelle maskuliinsust hinnati, pole nüüd enam esiplaanil. Nüüd on meil uued elukutsed, mida ihaldatakse – nagu näiteks IT-ja kinnisvaraspetsialistid. Praegu on valitsev infoühiskond ja töösuhted pole enam kindlad ning paljud mehed elavad töökaotamise hirmus. See kõik mõjutab mehe enesehinnangut," selgitas Pajumets.

Töötus ja majandusprobleemid ning suured erinevused makstavas palgas teevad mehele raskeks oma pere eest hoolitsemise ja ajaloolise meherolli täitmise.

"Kui Vene ajal oli palgalõhe siiski suhteliselt väike, siis nüüd on käärid sissetulekute vahel tohutult kasvanud, mitte ainult sooliselt, vaid üleüldse."

Valitsusametites seis sama

Kui vanasti au sees olnud tehasetöölised ja põllumehed tunnevad end tänases Eestis tihti tarbetutena ja vaestena, siis võimuladvikus olevad mehed pole ühiskonna muutuste tõttu kuigivõrd kannatanud.

"Vene ajal tegid enamike otsuseid mehed ja parteiladvikus oli meeste ülekaal. Nii on see ka praegu. Valdavalt on ikka riigikogus mehed, presidendid mehed, ettevõtte juhid mehed ja otsuseid riigis langetavad ka ikka valdavalt mehed," nentis Pajumets.

Ühiskond saaks mehelikkuse tagasi anda

Rootsi Örebro ülikooli teadlane Jeffery Hearn leidis, et mehele tema kaotatud mehelikkuse tagasiandmisel ja seeläbi ka mehe tervise parandamisel on suur roll ära teha ühiskonnal. 

"Soovitused riiklikul tasemel, mida oleks kõige tähtsam teha mehe enesehinnangu tõstmiseks ja läbi selle ka vägivalla vähendamiseks, oleksid väga olulised. Esimene aspekt on kindlasti sooline võrdõiguslikkus ja ühiskonna suhtumine üldse mehe ja naise rollidesse," leidis Hearn.

Laadimine...Laadimine...