Ühistupanga juht: linnalt saadav 200 000 eurot läheb tegevuskuludeks

Tallinna Ühistupanga Sihtasutuse juhatuse esimees Ülle Mathiesen põhjendab linna lisaeelarvest 200 000 euro saamist sellega, et osanike sissemakstud raha on ühistu stardikontol kinni, mida ei saa panga loomiseks kasutada ning raha on tarvis tegevuskuludeks.

Pilt: Scanpix

Ühistupanga juht: linnalt saadav 200 000 eurot läheb tegevuskuludeks

Tallinna Ühistupanga Sihtasutuse juhatuse esimees Ülle Mathiesen põhjendab linna lisaeelarvest 200 000 euro saamist sellega, et osanike sissemakstud raha on ühistu stardikontol kinni, mida ei saa panga loomiseks kasutada ning raha on tarvis tegevuskuludeks.

"Taasiseseisvunud Eestis ei ole kunagi varem ühistulistel alustel panka loodud ning asutamisprotsessi käigus selgus, et seadusandlus lubab erinevate juriidiliste sammude astumisel mitmeti tõlgendamist. See on meie hinnangul peamiseks põhjuseks, miks äriregister pole endiselt meie taotlust ühistu registreerimiseks rahuldanud," selgitas Mathiesen Õhtulehele.

"Ühistupanga asutamise sihtasutus jätkab seetõttu oma tegevust ning eraldatud vahendid katavad tegevus- ja palgakulusid. Loodetavasti saame juriidilistele eriarvamustele lähikuudel lahendused," lisas ta.

Eesti Ühistupanga asutamiskoosolek toimus 18. juunil ja sellel nimetati panga nõukogu liikmeteks Mae Hansen, Jüri Mõis, Taavi Aas, Ain Hanschmidt, Jaanus Murakas, Kalev Kreegipuu, Hardi Kampus ja Ahti Kallaste.

Eesti Ühistupanga asutajateks olid 119 eraisikut ja 34 juriidilist isikut. Nende hulgas olid Tallinna linn, Mainor, E-Piim Tootmine, Silikaat Grupp, Saidafarm, Fund Ehitus, Endover KVB ja Seven Oil. Samuti olid asutajaliikmeteks Põlvamaa, Kambja, Maaelu Edendamise ja Kehtna Hoiu-Laenuühistud, EELK Varahaldus ning mitmed väikesed ettevõtted nagu näiteks Perearstikeskus Remedium.

Laadimine...Laadimine...