Üldlaulupeo palad kõlavad uue kuue saanud laulukaare all

 "Igaühes meist on isiklik vastutus selle eest, kuidas me oma isamaad ja emakeelt hoiame," ütles dirigent Peeter Perens, kes järgmisel suvel juhatab värskelt renoveeritud laulukaare all pidu muusikalise juhina.

Pilt: Ilja Matusihis

Üldlaulupeo palad kõlavad uue kuue saanud laulukaare all

Kai Maran

 "Igaühes meist on isiklik vastutus selle eest, kuidas me oma isamaad ja emakeelt hoiame," ütles dirigent Peeter Perens, kes järgmisel suvel juhatab värskelt renoveeritud laulukaare all pidu muusikalise juhina.

Septembris alanud ehitustööde käigus uueneb üks meie sümbolehitisi põhjalikult – välja vahetatakse laulukaare puitlaudis ja katteplekk, samuti saavad korda lava fassaadid. Lauluväljak soovib tuleva aasta juubelilaulupidu väärikalt võõrustada, möödub ju 1869. aastal toimunud esimesest laulupeost siis 150 aastat.


"Ekspertiis näitas, et senine puit oli äärmiselt halvas seisus," lausus lauluväljaku juhataja Riho Rõõmus. "Toona kasutati ilmselt toorest ja korralikult servamata, immutamata puitu. Lauad on pehkinud ja hallitanud, sest polnud mõeldud ka korralikule tuulutusele. Kohati on lauad lausa nii mädad, et neile võib pöidlaga augu sisse teha. Ega siis asjata skandeerinud koorid juba kuuekümnendail: ehitaja, häbi-häbi, katus laseb vihma läbi!"


Mõne nädala pärast hakkab laulukaar pakkuma haruldast vaatepilti, sest terastrosside võrgult eemaldatakse kogu puitlaudis.
"See on unikaalne vaatepilt, mida võis näha ainult 1958.-59. aastal laulukaare ehituse ajal," ütles Rõõmus. "Oktoobri keskpaigaks jäävadki järele ainult torn ja trossid, sest puitlaudis võetakse maha."


Eesti kõrgeimad tellingud


Vägagi vastupidavaks osutunud algupärased terastrossid aga jäävad paika. "Nende ekspertiisist selgus, et trossid on üllatavalt heas seisukorras ja korraliku hoolduse korral ei pruugi lähema 30-40 aasta jooksul nende pärast muretseda," selgitas Rõõmus.
Projekteerimisele eelnenud laboratoorseid ja tehnoloogilisi uuringuid juhtis tehnikaülikooli emeriitprofessor Karl Õiger, kes  pakkus välja mõtte katta laululava ristkihi laudisega. Analoogselt on ehitatud veel Tartu laululava uus laulukaar, mille üks insener-autor oli samuti tehnikadoktor Õiger.


"Eks laululava nagu iga ehitis vajab teatud aja tagant remonti," nentis 2019. aasta XXVII üldlaulupeo muusikaline juht Peeter Perens. "On ju igati vahva, kui laululava saab juubelipeo eel mitte ainult turvalisuse noorenduskuuri, vaid ka üldise noorenduskuuri."


"Senine rekord oli vesilennukite angaari ehitustöödel 24 meetriga, lauluväljakule on aga tellitud lausa 36-meetrised tellingud," selgitas Rõõmus. "Need peavad ulatuma laulukaare tipuni. Võrdluseks võib öelda, et tuletorn on 42 meetri kõrgune."
Laululava on eelmistel kümnenditel küll pisitasa remonditud, siiski suurema tulemuseta. "Näiteks sai viisteist aastat tagasi välja vahetatud merepoolne katteplekk, kuid see olukorda oluliselt ei parandanud," tõdes Rõõmus. "Uus laudis saab olema kvaliteetne ning igati hallituse, seene- ja tulekindel."


Korda saanud laulukaare all peetava juubelilaulupeo proovidega on algust tehtud. "Ma loodan, et koorijuhid üle Eesti on hakanud juba oma kooridele laule õpetama," ütles Perens. "Esitluskontsert oli juba kevadel ja nüüd kohe-kohe algavad koorijuhtide üle-eestilised seminarid, näiteks Tallinnas, Tartus ja Rakveres. Koorijuhid omakorda viivad õpitud oskused oma lauljateni edasi. Töö on käima läinud ja kevadtalvel 2019 on juba eelproovid ukse ees."


Kõik uueks


"Ehitaja on väga optimistlik," kinnitas Rõõmus. "Kui ametlikult peaksid ehitustööd valmis saama märtsi keskpaigaks, siis loodetavasti juhtub see juba tunduvalt varem."


Ehituse kiiret tempot võib takistada ainult ilm. "Lumi tööd ei sega, küll aga tugevad tuuled," rääkis Rõõmus. "Kõrgtööd vajavad sel juhul lisajulgestust ja trossi otsas rippuva töömehe võivad tuuleiilid pendeldama panna. See aeglustab tempot ja muudab töö kohmakamaks, sest teatud vahemaa tagant tuleb jälle turvasidemeid kinnitada."


Laulukaare remonti rahastavad võrdselt Tallinna linn ja kultuuriministeerium, tööd lähevad maksma 638 000 eurot.
"Töö lõppedes on remonditud kogu laululava, sest tuletorn ja raadiotorn tehti korda juba varem," mainis Rõõmus. Tuletorn läbis uuenduskuuri 2010. aastal, siis tehti korda selle trepiastmed ja seinad, vahetati välja valgustid ning paigaldati rõdudele  lükandklaasid. Remondile kulus 1,3 miljonit krooni, rahastasid Euroopa regionaalarengu fond ja Tallinna linn.


Raadiotorn sai mullu uued rõdud, elektrisüsteemi, ventilatsiooni-, jahutus- ja küttesüsteemi ning kanalisatsiooni. 532 800 eurot maksma läinud tööd rahastas linn.

Laulupeo kavva mahuvad nii uued kui ka vanad armastatud lood


"Vanad head laulupeolood ei jää kindlasti unustusse," kinnitas tulevase üldlaulupeo muusikaline juht Peeter Perens.
Juubelilaulupeo tunnussõnum on "Minu arm". "Ma usun, et iga eestlast käivitavad need sõnad," rääkis Perens. "On need ju meile teada ühest vanast laulutekstist, mida igal laulupeol lauldakse, ja ikka lõpus. See sõnum näitab, et igaühes meist on Eestimaa peidus. Ja igaühel meist on isiklik vastutus selle eest, kuidas me oma isamaad ja emakeelt hoiame."


XXVII laulu- ja XX tantsupidu peetakse Tallinna lauluväljakul ja Kalevi staadionil neljapäevast pühapäevani, 4.-7. juulini 2019. aastal. Lauluväljakule viib rongkäik laupäeval ja siis kõlab  laulukaare all ka esimene kontsert. Perensi sõnul kõlavad laulupeol vanad head ja armastatud lood. "Juubelilaulupidu püüab olla oma olemuselt traditsiooniline," lausus ta. "Viimastel laulupidudel on ikka püütud uut repertuaari juurde õppida, kuid ka vanu lugusid on omajagu. Mõlemat peab olema. Gustav Ernesaks olla öelnud, et ühes kontserdikavas peab olema igaühele midagi. Vanad head laulupeolood ei jää kindlasti mitte unustusse."

Laadimine...Laadimine...