Üliõpilasjuht: välistudengitel kästakse minna tagasi Aafrikasse

"Sõnad ei ole ainult sõnad. Sõim tänaval eskaleerub. Sõnadest saavad teod kiiremini, kui karta oskame," rääkis üliõpilaste esindaja Katrin Koppel, kelle hinnangul rünnatakse aina tihemini välistudengeid Eestis.

Pilt: Scanpix

Üliõpilasjuht: välistudengitel kästakse minna tagasi Aafrikasse

"Sõnad ei ole ainult sõnad. Sõim tänaval eskaleerub. Sõnadest saavad teod kiiremini, kui karta oskame," rääkis üliõpilaste esindaja Katrin Koppel, kelle hinnangul rünnatakse aina tihemini välistudengeid Eestis.

Eesti üliõpilaskondade liidu aseesiisik Katrina Koppel kirjutab Eesti Päevalehes, et vähemalt kord nädalas näeb või kuuleb ta Eestis, kuidas rahvusvahelistel tudengitel kästakse minna "tagasi Aafrikasse", konstateeritakse valjuhäälselt nende rassi või käitutakse füüsiliselt agressiivselt ja seetõttu on välistudengite olukord meil järsult halvenenud.

"Sõnad ei ole ainult sõnad. Sõim tänaval eskaleerub. Sõnadest saavad teod kiiremini, kui karta oskame," kirjutab Koppel. "Küllap teeme me rahvana praegu palju valikuid, mis tulevikus rumalate ja väiklastena tunduvad. Ei tahaks aga kogeda ühiskondlikku adumist, et oleksime saanud teha palju rohkem ja hoida inimesi ebainimliku käitumise eest, alles siis, kui seisame silmitsi pöördumatute tagajärgedega ja rahvusvaheliste uudiste pealkirjadega."

"Kui Eesti ülikoolid tahavad olla ülikoolide edetabelites kõrgetel kohtadel, aga rahvusvahelistumiseta seda ei saa. Kõik targad inimesed, keda siia tahame, pole pärit Eestist ega valge nahaga. Kui me sellega leppida ei suuda, pole meil põhjust olla kurb selle üle, et Eesti jääb välismaal endiselt mainimata ja rankingutesse lisamata," märgib üliõpilaskondade liidu aseesiisik.

Koppel tõdeb, et ei piisa ütlemisest, et ülikoolid aitavad ja on rahvusvaheline keskkond, kus tudengeid otseselt ei diskrimineerita. "Esiteks pole see lihtsalt tõsi. Nii Eesti üliõpilaskondade liidu kui ka Eesti inimõiguste keskuseni on jõudnud kaebusi mitmest Eesti kõrgkoolist. Sisu on sama: välistudengeid diskrimineeritakse või ei suudeta neile pakkuda kvaliteetset haridust," nendib ta.

"Sõim tänaval peab lõppema, enne kui see jõuab eskaleeruda," kirjutab Koppel. "Ajaloos on liiga palju näiteid sellest, kui rahva hirm on viinud demokraatlike otsusteni, mille pärast on nüüd hirmus piinlik. Kellelegi ei meeldi mõelda, et mitme hilisema diktaatori on esiti valinud võimule rahvas, kuid nii on juhtunud rohkem kui korra."

Laadimine...Laadimine...