Üliõpilaskondade liit: tasuline kõrgharidus ajaks Eesti tudengid välismaale

Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) ei toeta tasulise kõrghariduse ideed, olgugi et esmapilgul võib kehtiva kõrghariduskorralduse ümbertegemine lihtne näida. Olukorras, kus kõrghariduse omandamine Eestis muutub tasuliseks, on EÜL-i sõnul võimalik stsenaarium, kus niigi hoogustunud välismaale õppima asumine muutub noorte seas veelgi levinumaks. 

Pilt: Scanpix
Haridus

Üliõpilaskondade liit: tasuline kõrgharidus ajaks Eesti tudengid välismaale (1)

Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) ei toeta tasulise kõrghariduse ideed, olgugi et esmapilgul võib kehtiva kõrghariduskorralduse ümbertegemine lihtne näida. Olukorras, kus kõrghariduse omandamine Eestis muutub tasuliseks, on EÜL-i sõnul võimalik stsenaarium, kus niigi hoogustunud välismaale õppima asumine muutub noorte seas veelgi levinumaks. 

Olukorras, kus kõrghariduse omandamine Eestis muutub tasuliseks, on EÜL-i sõnul võimalik stsenaarium, kus niigi hoogustunud välismaale õppima asumine muutub noorte seas veelgi levinumaks. Eesti kõrgkoolid kaotaksid sel juhul kõige olulisema konkurentsieelise välismaa kõrgkoolide ees, milleks on eestikeelne tasuta kõrgharidus. Noored, kel keeled suus, liiguvad sinna, kus kõrgharidus on tasuta ja eeldused parema elujärje saavutamiseks kõrgema sissetuleku kujul olemas.

"Samuti võib tasuline kõrgharidus olla oluliseks pärssijaks elukestva õppe laiapinnalisel realiseerumisel," kirjutab EÜL enda pöördumises. "Täiskasvanud õppurid, kes soovivad end täiendada töötamise kõrvalt, ei pruugi saada seda majanduslikel põhjustel endale lubada, eriti praeguste väheste stipendiumite ja kesise õppetoetuste ning õppelaenusüsteemi valguses. Õppemaks suurendab sotsiaalset ebavõrdsust, takistades kõigile võimekatele võrdset ligipääsu kõrgharidusele, ning raskendab seeläbi kõrghariduse eesmärkide täitmist. Kõrgharidusse ei ole õige tuua lisaraha üliõpilaste majandusliku koormuse suurendamise arvelt. Kui Eesti eesmärk on suurendada elanike hariduslikku kvalifikatsiooni ja tõsta nende võimalusi iseseisvalt hakkamasaamiseks, siis tasuta kõrgharidus on selle üks eeldusi."

EÜL juhib tähelepanu olukorrale, kus jätkuvalt õpetatakse ülikoolides erialasid, mis pole tulemuslepingutega seotud – see aga on üks peamisi põhjuseid, miks haridus- ja teadusministeerium pole valmis kõrgkoolidele rohkem raha andma.

Üliõpilastele õppemaksude kehtestamine EÜL-i hinnangul seda probleemi ei lahenda, küll aga on vaja oluliselt riigi panust suurendada. Ühtlasi tõdeb ühendus, et kõrghariduse rahastus on ebapiisav. Haridussilma andmetel moodustavad valitsussektori kulutused kõrgharidusele SKP-st järjest väiksema osa, olles 2012. aasta 1,44 protsendilt kahanenud 2015. aastaks 1,13 protsendi tasemele. EÜL teeb ettepaneku suurendada juba käesoleval kevadel toimuvatel riigieelarve läbirääkimistel kõrgharidusele suunatud rahastust.

Konsolideerimine ehk ressursside koondamine – seda nii haridusasutuste kui ka parimate õppejõudude ja õppevahendite ühendamise või ühiskasutuse näol – annab võimaluse pädevatele ja tipptasemel õppejõududele väärikat palka maksta, kasutada parimaid õppevahendeid ja soodustada koolidevahelist koostööd. Seejuures on oluline, et ressursi koondumisel tagataks eesti keele ja kultuuri säilimine erinevatel elualadel. Siinkohal ei saa EÜL-i sõnul lootma jääda kõrgharidusasutuste enda initsiatiivile ühinemisprotsess läbi viia – see vajab hoopis riigi suuniseid ja laiemaid ühiskondlikke kokkuleppeid.

"Akadeemilise vabaduse sildi all ei saa ega tohi meie väheseid ressursse ebamõistliku riigisisese konkurentsi peale kulutada," kirjutab EÜL. "Kõik meie ressursid tuleb rakendada otsustavalt õppekvaliteedi tõstmise vankri ette, et meie kõrgharidussüsteem tervikuna oleks maailmas konkurentsivõimeline."

Ühendus leiab, et rahapuudus muudab küsitavaks ka kvaliteetse eestikeelse kõrghariduse jätkusuutlikkuse – kvaliteet nõuab investeeringuid, kuid tõeline väärtus saavutatakse ressursside oskuslikumal rakendamisel.

"Kas Eesti vajab kõrgetasemelist eestikeelset õpet ning teadust säilitamaks oma keel ja kultuur üha rahvusvahelistuvas maailmas?" küsib tudengkonna liit. "Kas meie jaoks on väärtus, et Eesti noored saavad tasuta üldhariduse järel omandada tipptasemel ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist kõrgharidus oma koduriigis? Või asume konkureerima ainult teiste riikidega õppes ja teaduses, kuhu suunas me nii tasuliste õppekohtade kui ka ingliskeelsete õppekavade mahu suurendamisel paratamatult liigume?"

EÜL juhib tähelepanu asjaolule, et ingliskeelsete õppekavade arv üha kasvab, sest need võimaldavad luua tasulisi õppekohti ja niiviisi kõrgkooli eelarvet täita. See kõik toimub aga ka eestikeelsete õppekavade arvelt ja viib olukorrani, kus on vaja üle minna ingliskeelsele õppele, mis omakorda seab ohtu põhiseaduses määratletud eesmärgi: tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade.

EÜL selgitab, et üliõpilaste "laiskus" tähendab tegelikult nende üleväsimust. Tudengeilt oodatakse täiskohaga õppimist, ent ebapiisava toetuste ja stipendiumite süsteemi tõttu soosib riik ka seda, et üliõpilane õppetöö kõrvalt sageli täiskoormusel töötaks.

Ühendus viitab Praxise uuringule, mille järgi töötab 66 protsenti üliõpilastest – neist omakorda 77 protsenti teeb seda elamiskulude katmiseks. Töötavatest üliõpilastest 69 protsenti tõi teise peapõhjusena välja kogemuse saamise. Üle poole töötavatest üliõpilastest töötavad täiskoormusel.

EÜL-i sõnul peab üliõpilane paratamatult valima, kas keskendub eelkõige töötamisele või õpingutele, sest mõlemasse võrdväärselt panustada ei saa. Seda olulisem on aga signaal, mida riik õppurile saadab.

Kas riik pakub tasuta õpet koos piisavate sotsiaalsete garantiidega ja paindlikkusega õppetöös, mis võimaldab ühildada nii pereelu, õpingud kui ka töötamise, või jätab kogu koorma õppuri kanda, küsib EÜL ja lisab, et see taandub prioriteetide seadmisele.

"Kas Eesti riigi ja laiemalt ühiskonna jaoks on tasuta eestikeelne kõrgharidus väärtus või mitte?" küsib EÜL. "Kui on, siis see on meie kõigi ühine ülesanne leida selleks piisavad ressursid."

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...