Ümbrikupalga tekitatud maksukahju oli mullu 109 miljonit eurot

"Enamik inimesi ei poolda mustalt töötamist, kuid viimasel aastal on varjatud töötasu maksmisse tolerantselt suhtuvate inimeste osakaal kasvanud," ütles Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. "Samas suurenes möödunud aastal oluliselt ka ümbrikupalga saajate rahulolematus mustalt töötamise suhtes. Ümbrikupalgaga rahuolematuse kõige olulisemaks põhjuseks on sotsiaalsete garantiide puudumine, kuid olulisemaks on muutunud ka see, et ümbrikupalga puhul on raske pangast laenu saada."

Pilt: Scanpix

Ümbrikupalga tekitatud maksukahju oli mullu 109 miljonit eurot (2)

"Enamik inimesi ei poolda mustalt töötamist, kuid viimasel aastal on varjatud töötasu maksmisse tolerantselt suhtuvate inimeste osakaal kasvanud," ütles Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. "Samas suurenes möödunud aastal oluliselt ka ümbrikupalga saajate rahulolematus mustalt töötamise suhtes. Ümbrikupalgaga rahuolematuse kõige olulisemaks põhjuseks on sotsiaalsete garantiide puudumine, kuid olulisemaks on muutunud ka see, et ümbrikupalga puhul on raske pangast laenu saada."

Konjunktuuriinstituudi varimajanduse uuringu kohaselt kahanes ümbrikupalka saanud inimeste hulk mullu 11 protsendilt 8 protsendile; 2016. aastal jäi riigil seetõttu maksudena saamata hinnanguliselt 109 miljonit eurot võrreldes 158 miljoni euroga aasta varem.

Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul vähenes lisaks ümbrikupalga saajatele ka varjatud töötasu osakaal kogu töötasus - illegaalne töötasu moodustas ümbrikupalka saanud inimeste sissetulekutest keskmiselt 44 protsenti, aasta varem 54 protsenti, vahendas BNS.

"Enamik inimesi ei poolda mustalt töötamist, kuid viimasel aastal on varjatud töötasu maksmisse tolerantselt suhtuvate inimeste osakaal kasvanud. Samas suurenes möödunud aastal oluliselt ka ümbrikupalga saajate rahulolematus mustalt töötamise suhtes. Ümbrikupalgaga rahuolematuse kõige olulisemaks põhjuseks on sotsiaalsete garantiide puudumine, kuid olulisemaks on muutunud ka see, et ümbrikupalga puhul on raske pangast laenu saada," ütles Josing pressiteates.

Uuringu järgi jäi salaalkoholi tarbimine aastases võrdluses samaks - 1,4 miljonile liitrile, kuid kuna legaalse kange alkoholi siseriiklik müük ja tarbimine vähenesid, siis salaalkoholi osakaal kogu viinaturust kasvas natuke.

Salaalkoholi teadlikult ostjate ja tarbijate osakaal on kerges languses, aastaga on on teadlikult salaalkoholi ostnud elanike osakaal langenud 3 protsendilt 4 protsendile. "Peamiselt osteti illegaalset alkoholi odavama hinna tõttu, sest madalama hinnaklassi viinaga võrreldes oli salaviin viiendiku võrra odavam, kuid samas on kasvanud ka usaldusväärsus salaalkoholi müüjate vastu, mida saab seostada Lätist toodud alkoholi ostmisega tuttavate käest," rääkis Josing.

Salasigarettide arv turul on jäänud samaks, kuid üldise suitsetamise vähenemise tõttu on nende osakaal turu kogu mahtu arvestades kasvanud. Salasigarette oli 2016. aastal teadlikult ostnud 16 protsenti suitsetajatest, aasta varem oli neid 11 protsenti. "Välismaalt ostis teiste kaudu 2016. aastal sigarette 5 protsenti suitsetajatest ja nende osakaal suurenes teist aastat. Kui seni oli sigarette hangitud kõige sagedamini Venemaalt, siis möödunud aastal käidi neid enim ostmas Lätist," sõnas Josing.

Maksu- ja tolliameti teabeosakonna juhataja Janek Leisi sõnul on majandusele kõige suuremaks kahjutekitajaks jätkuvalt ümbrikupalga maksmine. "Uuringu järgi on ümbrikupalkade maksmisest tingitud kahju küll vähenenud pea 50 miljonit eurot 109 miljoni euroni, kuid negatiivne mõju töötajate sotsiaalsetele garantiidele, ettevõtjate võrdsetele konkurentsitingimustele ning avalike teenuste kättesaadavusele on vaatamata sellele märkimisväärne," ütles Leis.

"Salasigarettide salaturu osakaal on tarbimise üldise languse tõttu pisut kasvanud ja alkoholi salaturg püsinud samal tasemel ning mõlema aktsiisikauba maksukahjud püsivad eelmiste aastatega sarnasel tasemel," rääkis Leis. "Piirikaubanduse tõttu alkoholilt saamata jäävaks maksukahjuks on selle aasta viie kuuga 4,5-6 miljonit eurot, mis vastab ka eelarveprognoosis oodatule. Samas oleme arvestanud, et enne pühi on oodata nii-öelda piiripoodide külastuste kasvu, mistõttu hoiame sealsel olukorral silma peal. Seni on olnud piirmäära ületavaid koguseid aga väga vähe," lisas Leis.

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...