Ümbrikus valimissedelitele kirjutati õpetusi riigimeestele

"Annan mõlemad sedelid, siis saate rohkem," põhjendas sõjaeelsetel valimistel valimiskasti korraga poolt- ja vastuhääle asetanud kodanik.

Pilt: Arhiiv
Ajalugu

Ümbrikus valimissedelitele kirjutati õpetusi riigimeestele (1)

Ivo Karlep

"Annan mõlemad sedelid, siis saate rohkem," põhjendas sõjaeelsetel valimistel valimiskasti korraga poolt- ja vastuhääle asetanud kodanik.

Valimiskampaaniad sõjaeelses Eestis olid kõike muud kui oma vastaseid austavad. Igasuguseid intsidente juhtus valimistel iga kord ja lehed kirjutasid nendest suure rõõmuga.


Politoloog Rein Toomla, kes on uurinud rohkem valimistulemusi kui kampaaniate läbiviimist, mäletab nii mõndagi tavatut seika. "Kindlasti leidis kõige suurem valimiskampaaniaga seotud  skandaal aset 1934. aasta valimiste aegu, mil 12. märtsil toimus Eestis ju riigipööre," osutas Toomla Konstantin Pätsi võimuhaaramisele ja demokraatliku ajajärgu lõppemisele sõjaeelses Eestis. "Osa valimisi – kohalikud – olid selleks ajaks toimunud, ära jäid aga riigivanema ja riigikogu valimised. Need  1934. aasta valimiskampaaniad olid täis ennekõike sotsialistide ja vabadussõdalaste vahelisi konflikte. Varasemad kampaaniad olid olnud rahumeelsemad. Igal vähegi arvestataval poliitilisel jõul oli oma ajaleht, mille veergudel materdati konkurente, kuid kas neid teravaid väljaütlemisi saab skandaalideks pidada..."


Ajaloolane Ago Pajur lisas, et küllap olid skandaalsed ka näiteks riigikogu I ja II koosseisu (1920. ja 1923. aasta) valimistulemused, mil parlamenti pääsesid riigi- ja valitsusvastase kompartei esindajad. "Seda eriti 1923. aastal, kui kommarid esinesid Töörahva Ühise Väerinna egiidi all ja tõusid parlamendifraktsioonide seas suuruselt kolmandale kohale, saades kümme mandaati," rääkis Pajur. "Vaikiva oleku aastate suurimaks skandaaliks aga võib vast pidada 1938. aasta riigivolikogu valimisi, mil propagandatalituse osakonnajuhi Piirsalu toetajad lasid valimiskastidesse selgete võltsimistunnustega valimissedeleid, lootes sel moel kompromiteerida Piirsalu vastaskandidaati, sotsialist Oskar Gustavsoni."


Maapealset riiki polegi vaja


"Iga korraga näib ikka kasvavat nende hulk, kes rahvajuhtidele pühakirja põhjal jagatavate õpetuste edasiandmiseks kasutavad hääletusümbrikku," teatas ajaleht Sõnumed, kirjeldades olukorda 1933. aasta sügisesel rahvaküsitlusel nn vapside põhiseaduse jõustamise kohta. Uus põhiseadus võitis ülekaalukalt ja see oli ühtlasi selge umbusaldus Toompeal istunud Jaan Tõnissoni valitsusele. Nii mõnedki valijad lasid koos ümbrikusse pandud hääletussedeliga valimiskasti ka õpetussõnu riigimeestele. 1. hääletusjaoskonnas oli keegi lisanud põhjendusena oma vastu häälele, et "Jehoova on mu karjane, ei mul pole ühtegi vaja". Keegi, kes käis pritsumajas hääletamas, arvas aga, et põhiseadust tuleks ikkagi muuta, ja tuletas  riigijuhtidele meelde: "Laske end jumala vaimust juhtida, siis oskate ka ise teisi juhtida."
Raua tänava koolis hääletamas käinud tundmatu kodanik arvustas: "Kurat on see, kes teid mässama paneb. Mina tunnistan ainult rahuriiki."
Igas hääletusjaoskonnas oli terve hulk ümbrikke, millest kukkusid avamisel välja korraga nii poolt- kui vastusedelid. "Sarnased hääled muidugi tulevad tühistamisele," teatas leht ja lisas: "Kuid on kodanikke, kes sarnaselegi hääletamisele leiavad põhjenduse. Nii oli üks Vabriku tänaval hääletanutest lisanud oma kahele hääletussedelile seletusena: "Annan mõlemad sedelid, siis saate rohkem."  Tegelikult ei saadud aga üldse."


Protest Tõnissoni vastu


Kirglikud hääletajad ei piirdunud üksnes õpetustega. 2. hääletusjaoskonnas oli üks kodanik paigutanud ümbrikku lisaks oma hääletussedelile ka ajakirjast välja lõigatud alasti naise pildi.  Samas jaoskonnas oli lisatud ühele poolthäälele juurde veel ka Vene viimase keisri Nikolai II pilt, mis oli välja lõigatud ühest ajalooraamatust. Üks Tartu maanteel hääletaja oli aga paigutanud ümbrikku koguni postkaardi, mille tagaküljele oli kirjutatud õige rõve salmikene. Ajaleht kommenteeris, et ilmselt oli puskar ka luuletajale hääled sisse puhunud.


Leidus ka poliitilise sisuga salmikesi. Üks, kes hääletas tütarlaste kommertsgümnaasiumis vapside põhiseaduse vastu, ei sallinud ilmselt vapside juhti Artur Sirki, sest ta kirjutas nii: "Sirk laulgu ikka Rõugu ees, ei tema ole riigimees!" Teisal esitas aga poolt hääletaja tulevastele vabadussõjalaste juhtidele oma nõuded: "Minu esimene soov on, et Alma Oinas lahkuks." Ajaleht Sõnumed arvas, et nähtavasti on siin tegemist linna hoolekandeosakonna juhataja poolt väljavihastatud hoolealusega.


Lisaks oli ümbrikes ka terve rida puhtilmalikke manitsusi. Koplis oli näiteks üks töötatööline väga pahane hääletuse ajal koalitsioonis olnud erakondadele: "Maha kõik, kes olete end rikastanud rahva kulul!" Edasi tuletas ta meele, et Kopli suured tehased ei anna enam töölistele teenimisvõimalusi. 9. jaoskonnas Suur-Tartu maanteel alustas keegi oma masinal kirjutatud pikka manitsust lauluga: "Armsad eesti vennad, teil on priius käes…"


Kokkuvõtteks nendib Sõnumed, et rahvahääletus oli suureks protestiks Toompeal valitsenud Tõnissoni kabinetile.

 

 

 

Vastaste koosolekute nurjamiseks läksid käiku paukherned


Paugutajad muutusid eriti popiks enne sügisesi valimisi. Näiteks kui sotsialistlik riigikogulane Schütz käis kihutuskõnet pidamas, viskas üks talle vastu tulnud talumees  ka tema ette paukherneid.


Ajaleht Sõnumed pahandas, et rahvahääletuse kihutustöös on just viimasel ajal tarvitusele võetud ka ebakultuursed või "ülikultuursed" abinõud. Maalt tuli teateid, et siin-seal oli kihutuskoosolekutel tarvitatud paukherneid, millega tekitatakse ärevust ja segadust. Leht hoiatas, et politseinikud võtavad paukherneste pildujad kohtulikule vastutusele.


Harilikult olnud neil paukuvail, hernesuurustel pommikestel kõige parem minek ikka jaanipäeva ajal, kuid nüüd olevat nende järele suur nõudmine, eriti maal, just sügisel. Leht andis ka teada, et see maad mööda konna kombel hüppav rakett on kardetav, kuna ta hoonete ligidal lahti lastuna võib tekitada kahjutule või vigastada ka mõnda inimest.


Samuti kahetses Sõnumed, et kuigi sellised segadustetekitajad  võivad langeda  sisekaitseülema karmide karistuste alla, ei lõpe "paukuvate konnade" ja paukherneste tarvitamine. Kui sotsialistlik riigikogu liige Schütz käis kihutuskõnet pidamas ja ära sõitis, viskas üks teel vastu tulev talumees tema ette paukherneid. Maal on mürglimehed nõus maksma ükskõik kui suurt hinda, et saada abinõusid oma poliitiliste vastaste kõnekoosolekute nurja ajamiseks, kurtis leht.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...