ÜRO kliimakohtumisel kiideti heaks Pariisi leppe täitmise reeglistik

ÜRO kliimakohtumisel Poolas kiideti heaks 2015. aasta Pariisi kliimaleppe eesmärkide täitmise reeglistik, mis ei vasta siiski maailma kõige haavatavamate riikide ambitsioonidele. Läbirääkimised kestsid 13 päeva ja neid saatsid suured erimeelsused.

Pilt: Scanpix

ÜRO kliimakohtumisel kiideti heaks Pariisi leppe täitmise reeglistik

Toimetaja: Dmitri Povilaitis

ÜRO kliimakohtumisel Poolas kiideti heaks 2015. aasta Pariisi kliimaleppe eesmärkide täitmise reeglistik, mis ei vasta siiski maailma kõige haavatavamate riikide ambitsioonidele. Läbirääkimised kestsid 13 päeva ja neid saatsid suured erimeelsused.

Reeglistiku abil püütakse hoida kliima soojenemine selgelt alla kahe kraadi Celsiuse järgi ja soovitavalt 1,5 kraadi tasemel. Reeglistikku on kavas hakata rakendama 2020. aastast alates.

"See on olnud pikk tee. Me tegime oma parima, et keegi välja ei jääks," lausus kohtumist juhtinud Poola keskkonnaministri asetäitja Michał Kurtyka.

Kurtyka sõnul püüti reeglistikus tasakaalustada kõigi osapoolte huve, kuigi iga üksik riik võib leida selles sätteid, mis talle ei meeldi.

"Me peame andma selleks, et saada," lausus ta. "Me peame kõik vapralt tulevikku vaatama ja tegema inimkonna nimel järjekordse sammu."

Kohtumine leidis aset ajal, mil teadlaste seas on kasvamas mure, et maakera soojeneb kiiremini, kui valitsused sellele reageerida suudavad.

Viimane Valitsustevahelise Kliimamuutuste Ekspertkogu (IPCC) analüüs näitas, et kuigi sajandi lõpuks on võimalik hoida kliima soojenemine 1,5 kraadi piires tööstusrevolutsiooni eelse ajaga võrreldes, nõuab see dramaatilisi samme maailmamajanduse ümberkorraldamisel, sealhulgas loobumist fossiilsetest kütustest.

Kartes selle raporti lülitamist kohtumise lõppdokumenti, blokeerisid naftat eksportivad riigid -- USA, Venemaa, Saudi Araabia ja Kuveit IPCC raporti heakskiitmise.

ÜRO kõneluste uuest lõppdokumendist on välja jäetud ka viited konkreetsetele kasvuhoonegaasi kärbetele 2030. aastaks ning tervitatud üksnes IPCC raporti õigeaegset valmimist, mitte selle järeldusi.

Viimase hetke vaidlused Katowices lükkasid kõneluste lõpu ühe päeva võrra edasi.

Üheks suuremaks erimeelsuste põhjustajaks oli vaidlus turumehhanismide ehk selle üle, kuidas riigid saaksid partnermaades rahastatud keskkonnameetmeid oma heitmete piiramiseks ära kasutada. Selle üle jätkuvad kõnelused järgmisel kohtumisel.

Majandusteadlaste hinnangul võib rahvusvaheline heitmekaubandussüsteem olla tõhus vahend kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamisel ning raha leidmisel kliima soojenemist pidurdavate meetmete tarvis.

Suurt rolli mängis läbirääkimistel ka USA, kes on president Donald Trumpi otsusega küll kliimaleppest väljunud ja soovib edendada söe osatähtsust energiallikana.

Ühendriigid tegid kõnelustel jõuliselt tööd selgete läbipaistvusreeglite osas, mis oleks kõigi jaoks ühtsed.

"Läbipaistvus on eluliselt tähtis USA huvide jaoks," märkis kliimapoliitika ekspert Nathaniel Keohane. Ta märkis, et läbimurre Pariisi 2015. aasta kõnelustel leidis aset vaid tänu sellele, et Ühendriigid ja Hiina leppisid kokku ühises raamistikus läbipaistvuse osas.

Vaesed riigid said tagatised finantstoetuste kohta, mis aitab neil emissiooni vähendada, kohaneda vältimatute muutustega nagu meretaseme tõus ja tasuda juba kantud kahjude eest.

Pariisi lepe tagab väiksematele arengumaadele alates 2020. aastast 100 miljardit dollarit (88,5 miljardit eurot) aastas oma majanduste rohelisemaks muutmise eest.

Reeglistik nõuab rikastelt riikidelt kahe järgmise aasta jooksul toetuse suurendamist ja selgeid numbreid, kust tulevased rahavood tulevad.

Haavatavad riigid lootsid samas teatud selgust ka 2025. aasta järgseks ajaks, kui 100 miljardi dollari lubadus aegub.

Katowices anti ka mitmeid uusi lubadusi -- sealhulgas 1,5 miljardit eurot Saksamaalt ja 500 miljonit eurot Norralt Rohelise kliima fondi.

"Suurem osa Pariisi leppe rakendamise reeglistikust on loodud ja selle eest tuleb olla tänulik," lausus kliimapoliitika ekspert Mohamed Adow, lisades samas, et vihased vaidlused viimase hetkeni näitavad, et paljud riigid pole veel kliima soojenemise hirmsaid tagajärgi mõistnud.

Pariisi leppe keskne idee, et riigid hoogustavad võitlust kliima soojenemise vastu, peab veel tõestama oma tõhusust, märkis ta.

"Et emissioonikõverat muuta, on meil nüüd vaja, et riigid esitaksid oma uuendatud kavad ÜRO peasekretäri tippkohtumisel 2019. aastal. On eluliselt tähtis, et nad seda teeksid," lausus Adow.

Laadimine...Laadimine...