Uuring: Eesti inimesed pole valmis hädaolukorras hakkama saama

Päästeameti hiljuti tellitud uuringust selgub, et Eesti inimesed hindavad oma hädaolukordadeks valmisolekut üle ja tegelikult pole inimesed valmis hädaolukorras hakkama saama.

Pilt: Scanpix
Eesti

Uuring: Eesti inimesed pole valmis hädaolukorras hakkama saama

Päästeameti hiljuti tellitud uuringust selgub, et Eesti inimesed hindavad oma hädaolukordadeks valmisolekut üle ja tegelikult pole inimesed valmis hädaolukorras hakkama saama.

Kantar Emori läbi viidud uuringu järgi on Eesti elanike teadlikkus võimalikest hädaolukordadest ja valmisolek nendega toime tulla väike, vahendas BNS Eesti Päevalehte. Veelgi enam, Eesti inimesed peaaegu üldse ei mõtlegi, et nemad ja nende kodu võiksid sattuda hädaolukorda, ning kõigest 14 protsenti vastanuid teadis võimalikke ohte, mis võiksid nende kodukandis tõenäolised olla.

"Nendest võimalikest ohtudest teavitamine on muidugi ka kohaliku omavalitsuse ja päästeameti töö, kuid ilmselgelt võiks iga inimene ise oma kodukandi kohta väikseid riskianalüüse läbi mõelda. Kui inimene näiteks ostab endale uue krundi, siis saab enne kodu soetamist endale kõik riskid selgeks teha. Ka maa-ameti kodulehel on näha kaarte, millistel aladel on üleujutuse oht," ütles päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala.

Kuna võimalikke hädaolukordi ei kardeta, pole mõeldud ka sellele, mida peaks tegema oma pere iseseisva toimetulekuvõime parandamiseks. Tihti piirdutakse pelgalt sellega, et selgitatakse välja, kuhu oleks võimalik häda korral kodust lahkudes minna. Põhjalikumalt on oma teadmisi parandanud ainult iga kümnes elanik.

Virkala tõi esile, et uuring näitas vastanute ükskõikset suhtumist päästeameti ja muude ametkondade hoiatustesse, mida erakordsete ilmaolude puhul antakse. Ta nimetas isegi kindlat segmenti vastajaid, kes vastupidi soovitustele just sihilikult lähevad karmides tingimustes välja seiklema, et saada tormist vägevaid pilte ja elamusi.

Samal ajal ei tea inimesed tegelikult, milliste hädaolukordade puhul tuleb kindlasti tuppa jääda, nagu näiteks tormid või keemiareostus ja kõigest 3 protsenti vastanuid oskas õigesti hinnata, milliste olukordade puhul tuleb igal juhul kodust lahkuda, nagu üleujutused ja metsapõlengud.

Päästeameti aruanne sedastab, et Eesti pered on erakorraliste hädaolukordadega toime tulemiseks vajalike varude ja vahenditega veel üsna puudulikult varustatud. Kõige paremini on pered varustatud esmaabitarvetega. Praegu on kriisiolukorra puhuks vajalik piisav toiduvaru olemas kahel kolmandikul peredel ja enam kui pooltel on võimalik hankida joogivett ka alternatiivsetest allikatest.

Samal ajal on vaid igas kümnendas leibkonnas olemas kõik olulisemad vajaminevad varud. Ühelt poolt on selle põhjus ka varem mainitud asjaolu, et hädaolukordi ei peeta tõenäoliseks, kuid teisalt ei pruugi inimesed lihtsalt teadagi, mida neil vaja on.

Päästeamet koondab juba uuringu aruandest kogutud mõtteid konkreetsemasse vormi ja on ette valmistanud tegevuskava, mille järgi hakatakse järgmisel aastal päästeameti ametnikke koolitama. See tähendab, et inimesed, kes seni on teinud Eesti peredes tuleohutusnõustamist, hakkavad alates 2019. aastast rääkima igale majapidamisele ka hädaolukordadeks valmistumisest.

Laadimine...Laadimine...