"Uuringust ilmneb, et viimase viie aastaga on suurenenud õpetajate hulk, kes tunnevad, et nende amet on ühiskonnas väärtustatud," ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps. "Kui 2013. a leidis ainult 13,7% õpetajatest, et nende amet on ühiskonnas väärtustatud, siis viie aastaga on see näitaja tõusnud 26,4%-ni, mis on suurem ka OECD riikide keskmisest: 25,8%. Sealjuures on viimase viie aasta jooksul ametisse asunud õpetajate seas see näitaja koguni – 39%."
Õpetajate hinnangul väärtustatakse õpetajaametit Eestis üha enam, selgus värskelt avalikustatud õpetamise ja õppimise uuringu TALIS 2018 tulemustest.
“Uuring teeb nähtavaks Eesti 7.-9. klasside õpetajate ning koolijuhtide hääle ja võimaldab teada saada, mida arvavad meie haridussüsteemist need, kes iga päev selle keskmes toimetavad,” kommenteeris Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets. “Eriti olulised on TALISe tulemused praegu, kus koostamisel on uus haridusstrateegia aastani 2035. Saame olulist tagasisidet praegusele strateegiale ning teavet uute suundade kujundamisse.”
Eesti õpetajaskond paistab TALISes osalenud riikide võrdluses välja oma hea ettevalmistuse, pikaajalise töökogemuse ning järjepideva professionaalse arendamise poolest. Samas on märgata ka muutusi viimasel viiel aastal ametisse asunud õpetajate karjääritees. Enam kui pooled neist pole pidanud õpetajaametit esimeseks karjäärivalikuks, kuid on soovinud arendada noori, aidata kaasa sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisele ning panustada ühiskonna arengusse.
Õpetajad vajavad tuge ja täienduskoolitust
Ühtlasi toob uuring välja vajaduse toetada enam alustavaid õpetajaid, et nad kooli tööle püsima jääksid. Toetust vajavad oma karjääri jooksul ka kogenud õpetajad, sest kiiresti muutuv ühiskond ja vajadused seavad neile üha uusi väljakutseid. Näiteks IKT valdkonnas, mis on olnud üle pooltel õpetajatel tasemekoolituse osa ja kolmveerandil osa ka hiljutisest täiendusõppest, tunneb ainult kolmandik end hästi ettevalmistatuna.
Õpetajate ja koolijuhtide hinnangul valitsevad meie koolides õpilaste ja õpetajate vahel head suhted. Üha rohkem õpetajaid sisendab õpilastesse usku, et nad suudavad koolis hästi toime tulla ning aitavad neil väärtustada õppimist. Senisest enam tullakse toime käitumisprobleemide ohjamisega ning õpetajate enesetõhusus on võrreldes 2013. aastaga suurenenud.
Eesti koolijuhid on saanud hea ettevalmistuse, kuid ühiskonna ootustele vastava kooli arendamine nõuab neilt pidevat enesetäiendamist ning uusi teadmisi ja oskusi. Ka koolijuhid ise näevad kõige rohkem täiendusõppe vajadust just õpetajate professionaalse arengu toetamisel, töö tagasisidestamisel ning koostöise koolikultuuri kujundamisel.
Olulist tähelepanu vajab nii õpetajate kui ka koolijuhtide järelkasvu küsimus. Keskmine Eesti 7.–9. klassi õpetaja on 49 aastat vana (OECD riikide ja uuringus osalenud piirkondade keskmine on 44 aastat). Sealjuures on 54% Eesti õpetajatest vanemad kui 50 aastat (OECD keskmine 34%). Eesti koolijuhid on keskmiselt 53 aastat vanad, mis ei erine kuigi palju kõigi uuringus osalenud riikide ja majanduspiirkondade keskmisest (52 aastat).
