UURING: Iga neljas noor juht peab äriedu nimel pistise andmist õigustatuks

Värskest uuringust selgub, et iga neljas 25-34-aastane juht peab õigustatuks altkäemaksu pakkumist, üle 45-aastastest peab korruptiivset käitumist õigustatuks vaid iga kümnes. "Tervelt 68% Y-generatsiooni esindajatest vihjasid, et nad usuvad, et nende enda ülemused käituksid ebaeetiliselt selleks, et aidata ettevõttel ellu jääda," märkis uuringu läbi viinud uuringufirma EY partner Ivar Kiigemägi, kelle sõnul peab korruptsiooni laialt levinud probleemiks ligi pool Eesti tippjuhtidest.

Pilt: Scanpix

UURING: Iga neljas noor juht peab äriedu nimel pistise andmist õigustatuks

Värskest uuringust selgub, et iga neljas 25-34-aastane juht peab õigustatuks altkäemaksu pakkumist, üle 45-aastastest peab korruptiivset käitumist õigustatuks vaid iga kümnes. "Tervelt 68% Y-generatsiooni esindajatest vihjasid, et nad usuvad, et nende enda ülemused käituksid ebaeetiliselt selleks, et aidata ettevõttel ellu jääda," märkis uuringu läbi viinud uuringufirma EY partner Ivar Kiigemägi, kelle sõnul peab korruptsiooni laialt levinud probleemiks ligi pool Eesti tippjuhtidest.

EY pettuste ja korruptsiooni teemalisest rahvusvahelisest uuringust "EMEIA Fraud Survey 2017" selgub, et ettevõtte edu ja isikliku karjääri nimel on Y-generatsiooni kuuluvad inimesed võrreldes teiste vanuserühmadega rohkem valmis ebaeetiliselt käituma.

"Võrreldes teiste vanusegruppidega on Y-generatsiooni ehk tänaste 25–34-aastaste seas rohkem neid ettevõttejuhte, kes on valmis õigustama ebaeetilist käitumist, kui see aitaks nende ettevõttel ellu jääda, finantseesmärke saavutada või isiklikku karjääri edendada," rääkis EY partner Ivar Kiigemägi. "Neljast üks selle vanusegrupi vastajast õigustaks sularaha pakkumist selleks, et kliente hoida või juurde võita. Võrdlusena olgu öeldud, et üle 45-aastaste hulgas nõustus selle väitega kümnest vastanust vaid üks," lisas ta.

Kolleegid ei usalda teineteist

Olukorra teeb Ivar Kiigemägi sõnul keerulisemaks see, et usaldustunne kolleegide vahel on nõrk: "Võrreldes teiste vanusegruppidega on Y-generatsiooni hulgas kõige enam neid, kes arvavad, et nende kolleegid käituksid ebaeetiliselt, kui see edendaks nende karjääri või parandaks töötasu. Tervelt 68% Y-generatsiooni esindajatest vihjasid, et nad usuvad, et nende enda ülemused käituksid ebaeetiliselt selleks, et aidata ettevõttel ellu jääda."

Uuringutulemustest selgub, et 77% juhatuse liikmetest ja kõrgema astme juhtidest on valmis õigustama ebaeetilist käitumist, kui see aitaks nende ettevõttel ellu jääda; üks kolmest õigustaks sularaha pakkumist, kui säärane käitumine aitaks kaasa klientide võitmisele või säilitamisele.

"Ebaeetilise käitumise pärast oma ettevõttes tunnevad muret enam kui pooled küsitletutest, kuid pettustest teada andmine on inimeste jaoks keeruline," rääkis Kiigemägi ning täpsustas: "73% vastanutest oleks valmis kolmandatele osapooltele, näiteks seaduseandjale või õiguskaitseorganile, sellekohast informatsiooni jagama, kuid paljud pelgavad või ei tea, kuidas seda teha. 48% nendest vastanutest, kes vihjasid ebaeetilise käitumisega seotud murele, väitsid, et neid on survestatud sellest mitte teavitama – kardetakse isikliku turvalisuse ja edaspidiste karjäärivõimaluste pärast, aga arvestatakse ka kollegiaalse lojaalsusega."

"Äritegevust ohustavate tegevuste tuvastamiseks ja vähendamiseks peaksid ettevõtted kasutama ära tehnoloogia pakutavaid võimalusi, koguma ja analüüsima andmeid, nagu näiteks töötaja töötundides esinevad anomaaliad, nende liikumine piiratud juurdepääsuga aladel ja volitamata väliste mäluseadmete kasutamine," rääkis Kiigemägi ning lisas: "Sealt võib muidugi tekkida vastuolu töötajate privaatsuse rikkumisega. 75% vastanutest kinnitasid küll, et ettevõtted peaksid jälgima erinevate allikate, näiteks e-posti, telefonikõnede ja sõnumiedastusseadmete andmevooge, kuid samas väitis 89% vastanutest, et nende andmete jälgimist peaksid nad privaatsuse rikkumiseks."

Pooled peavad korruptiivset käitumist laialt levinuks

"Võrreldes varasemate aastatega on Eestis järjest kasvanud nende ettevõttejuhtide osakaal, kelle arvates korruptiivne käitumine on Eestis laialt levinud: praegu arvab nii 49% EY küsitlusele vastanutest, mullu arvas sama 40% vastajatest ning 2015. aastal 31%," rääkis EY juhtivaudiitor ja finantspettuste atesteeritud uurija Marilin Pikaro. "Samas on enamiku Eesti juhtide arvates eetiline äritegevus ja eetikapõhimõtete järgimine ettevõttes ülimalt olulised. 79% vastanutest kinnitas, et eetikapõhimõtete järgimine on aidanud tema ettevõttel edu saavutada ning 73% vastanutest uskus, et tema juhitavas ettevõttes töötavad ausad inimesed," lisas ta.

"78% juhtidest kinnitab, et pettusega vahele jäänud töötaja suhtes rakendatakse nende ettevõttes karistavaid meetmeid või muud sarnast. Samas aga on mõtlemapanevaks faktiks, et kolmandiku Eesti juhtide hinnangul kahjustab korruptsioonivastaste meetmete kasutuselevõtmine nende konkurentsivõimet Eesti turul. Iga viies vastaja uskus, et kui ta ise altkäemaksu ei paku, siis teeb seda konkurent.

Tervelt 57% vastajatest leiab, et isiklike kingituste või meelelahutuse pakkumine erasektoris on õigustatud heade ärisuhete loomiseks ja hoidmiseks. Avalikus sektoris peab isiklikke kingitusi ja meelelahutuse pakkumist õigustatuks 19% vastanutest," ütles Pikaro.
"Korruptsioonist ja pettustest laiemalt rääkimine on kaasa toonud inimeste suurema teadlikkuse – me märkame rohkem selliseid olukordi ja see omakorda võib anda signaali, nagu inimeste korruptiivne käitumine oleks kasvanud, tegelikult on aga varjatud probleem kogu aeg olemas olnud, rääkis PPA peadirektori asetäitja arenduse alal Krista Aas. Kui probleemi teadvustada ja hakata sellest ausalt rääkima, võib esmapilgul tekkida mulje, et see on tänane või kasvav probleem. Tegelikult aga on iga probleemi lahendamise eelduseks selle teadvustamine ja ma usun, et üldiselt on Eesti organisatsioonid täna valmis rohkem kui kunagi varem ka reaalselt samme astuma, et olukorda parandada."

Enim petavad töötajad

Uuringust selgus, et nendes organisatsioonides, kus viimase 24 kuu jooksul mõni pettusejuhtum aset leidis, panid 50% juhtudest rikkumise toime organisatsiooni töötajad, 21% juhtudest endised töötajad ja 19% juhtudest juhtivtöötajad. 14% pettusejuhtumitest panid toime kliendid, 13% koostööpartnerid, 12% organisatsiooni juhtimis- või kontrollorgani liikmed ning 2% organisatsioonivälised isikud. Üldiselt jääb tekitatud kahju suurus alla 10 000 euro, kuid 13% juhtumite puhul oli tekitatud kahju üle 100 000 euro.

Kolmandik vastanutest kinnitavad, et viimase kahe aasta jooksul on nende organisatsioonis esinenud pettuse või varguse juhtumeid. Kõige rohkem, 40 protsendil juhtudest on olnud tegemist omastamise, varguse või raha "välja kantimisega". 33% pettusejuhtumitest olid ettevõtte vara isiklikuks otstarbeks kasutamine, 25% teatud tehingupartnerite soosimine ning 25% andmetega manipuleerimine või andmete võltsimine. Altkäemaksud moodustasid 8% kõigist pettusejuhtumitest ning ettevõtlusega mitteseotud kuluarvete esitamine 7% pettusejuhtumitest.

Juht peab olema eeskujuks

Aasa sõnul saab kõik alguse juhtidest, nende väärtustest, suhtumisest, tegudest ja eeskujust. "Kui juhid tekitavad oma organisatsioonis õige, korruptsiooni mitte tolereeriva õhkkonna, on pool tööst juba tehtud. Juhid peavad aru saama, et ennetus ja varajane avastamine on kordades odavam kui tagajärgedega tegelemine."

Aas toob välja ennetuse kaks aspekti, mille olemasolu ja rakendamist üksnes ja ainult juhid saavad mõjutada:

1. aus ja avatud organisatsioonikultuur:
- juhtide eeskuju, väärtuste ja suhtumise kujundamine
- töötajate teadlikkus pettuste poliitikatest (koolitused, eetikakoodeks, sõnumid, teod)
- positiivse töökeskkonna loomine (avatud uste poliitika, ootuste kommunikeerimine)
- töötajate abiprogrammide rakendamine (heaolu, juhendamine, nõustamine, kriiside lahendamine)
2. pettuse võimaluste vähendamine:
- toimiv sisekontrollisüsteem
- kokkumängu pärssimine
- töötajate monitoorimine, vilepuhujate süsteem
- karistuse vältimatuse tunne

EY korraldas märtsis 2017 pettuseriskide uuringu Eesti äriühingute ja avaliku sektori asutuste juhtide seas. Uuringu eesmärgiks oli mõista uuemaid seisukohti pettuste ja korruptsiooniga seonduvates küsimustes. EY küsitlusele vastas 254 keskastme ja tippjuhti.
EY uuring "EMEIA Fraud Survey 2017" toimus ajavahemikus november 2016 – jaanuar 2017. Kokku viidi EY uuring läbi 41 riigis üle maailma, küsitleti 4100 äriühingute ja avaliku sektori organisatsioonide juhti Euroopas, Lähis-Idas, Indias ja Aafrikas, põhiliselt suurettevõtete töötajaid. Intervjuud korraldati juhatuse liikmete, kõrgema ja madalama taseme juhtide ning teiste töötajatega. Intervjuud viidi läbi kohalikus keeles nii veebiplatvormide kui otsekohtumiste kaudu.

Laadimine...Laadimine...