Uuring: lapsed sooviksid isadega rohkem aega veeta

Kui heita pilk isade ja laste suhtlusele hiljuti valminud lapse õiguste ja vanemluse uuringu abil, siis selgub, et Eesti lapsed sooviks koos isaga aega veeta rohkem, kui seda praegu teha saavad, kirjutab sotsiaalministeeriumi analüütik Mari Sarv ministeeriumi blogis.

Pilt: Scanpix

Uuring: lapsed sooviksid isadega rohkem aega veeta

Toimetaja: Merje Aus

Kui heita pilk isade ja laste suhtlusele hiljuti valminud lapse õiguste ja vanemluse uuringu abil, siis selgub, et Eesti lapsed sooviks koos isaga aega veeta rohkem, kui seda praegu teha saavad, kirjutab sotsiaalministeeriumi analüütik Mari Sarv ministeeriumi blogis.

Eesti lastest suurem osa ehk 66 protsenti elab koos oma mõlema vanemaga, ainult emaga elab ligi veerand ehk 24 protsenti ning kümnendikul lastest on mõni teistsugune elukorraldus. Näiteks 5 protsenti lastest elab osa aega ühe ja osa teise vanema juures ning 2 protsenti elab koos isaga, vahendas BNS.

Viiendik lapsi teab ja tunneb oma isa, kuid igapäevaselt ei pruugi isa nende jaoks kohal olla. Oma lahus elava isaga kohtub ligi kolmandik ehk 30 protsenti lapsi vähemalt korra nädalas ja kui arvata lisaks ka harvem kohtuvad, siis vähemalt korra kuus kohtub oma isaga üle poole ehk 52 protsenti lastest. Umbes kümnendik lastest, kelle isa elab mujal, ei kohtu oma isaga aga kunagi. Võrreldes 2012. aastaga suhtleb rohkem lapsi oma lahus elava isaga. Kasvanud pole küll suhtlustihedus, kuid vähem on lapsi, kes ei näe lahus elavat isa kunagi. Näiteks 2012. aastal oli neid viiendik, nüüdseks aga kümnendik.

Eesti lapsed mängivad, matkavad, spordivad ja kõige sagedamini ajavad oma isadega lihtsalt juttu või arutavad ilmaasju. Enam kui pooled lastest räägivad oma isaga igapäevaselt niisama juttu, seal hulgas räägivad isale enda päevast ja tegemistest.

71 protsenti isadest kiidab oma lapsi vähemalt kord nädalas ja räägib ise lastele oma tegemistest - vähemalt kord nädalas teeb seda 65 protsenti isadest. Aktiivsematest tegevustest on lapsed koos isaga kõige sagedamini viimatise kuu jooksul teinud koos majapidamistöid, käinud kinos, teatris või kontserdil, aga ka mänginud koos või käinud matkamas või sportimas. Veidi enam kui pooled lastest on isaga koos õppinud ja ligi pooltel on tulnud ette ka tülitsemist. Aktiivseid tegevusi nagu sportimine ja matkamine võtavad isadega sagedamini ette pigem poisid kui tüdrukud ja nooremad lapsed kui vanemad.

Isadelt saavad kiita sagedamini nooremad lapsed. Vanemad lapsed seevastu vaidlevad oma isaga tihedamini. Eesti koduse keelega lapsed ajavad vene või muu koduse keelega lastest sagedamini oma isaga niisama juttu, räägivad Eestis ja maailmas toimuvast ning teevad ka sagedamini koos koolitöid. Vene ja muu koduse keelega lapsed samas räägivad oma tunnetest ning mängivad, vaidlevad ja tülitsevad oma isaga eesti koduse keelega lastest sagedamini.

Kuigi enamasti on lastel ühiseid ettevõtmisi emaga rohkem kui isaga, on ka asju, milles isad on sama tegusad või ka aktiivsemad kui emad. Näiteks ütlevad lapsed pisut sagedamini, et mängivad koos isaga - 62 protsenti 60 protsendi vastu. Lastega matkamises ja sportimises on emad-isad võrdväärsed. Isadele võiks soovitada lastega jutustamist. Kui emaga räägib igapäevaselt oma päevast või tegemistest ja ajab niisama juttu ligi kolmveerand lastest, siis isadega vaid 62 protsenti.

Enamik Eesti lapsi tunneb, et nende vanematel on nende jaoks aega, kui nad seda vajavad. Siiski tajub enam kui kümnendik lastest, et isal ei ole aega, kui nad seda vajavad. Ema suhtes tunneb samamoodi 10 protsenti lastest. Sealjuures tajuvad poisid isade ajapuudust tüdrukutest pisut sagedamini. 15 protsenti poistest ja 10 protsenti tüdrukutest leiab, et nende isal pole pea kunagi nende jaoks aega. Samas on siiski tublisti kahanenud nende laste osakaal, kes ütlevad, et isal pole nende jaoks aega. Aastal 2012. aastal arvas nii 22 lastest, tänavu aga 13 protsenti.

Arvatavasti on lapse jaoks peamine koos veedetud aeg, olgu see siis matkamine või küpsetamine. Seda soovi väljendavad enam kui pooled lastest – nad sooviksid isaga rohkem koos aega veeta ja midagi toredat ette võtta. Nooremad lapsed soovivad seda veidi enam kui gümnaasiuminoored. Kui võrrelda 2012. aasta küsitlustulemusi tänavustega, siis on laste ja isade ühine ajaveetmine enam kui 10 protsendipunkti kasvanud.

Lapse õiguste ja vanemluse uuringu jaoks küsitleti tänavu kevadel üle Eesti 1110 last, kes käivad 4.-11. klassis, ja 1248 täiskasvanut vanuses 18-74-aastat. Veebiankeetidele vastasid nii lapsed kui täiskasvanud endale sobivamalt, kas eesti või vene keeles.

Laadimine...Laadimine...