Uuring: männi seisund on viimase 30 aasta parim

Männikute seisund on paranenud ajast, mis õhusaaste vähenes.

Pilt: Scanpix/ Illustreeriv pilt

Uuring: männi seisund on viimase 30 aasta parim

Toimetaja: Moonika Tuul

Männikute seisund on paranenud ajast, mis õhusaaste vähenes.

Eestis on männi seisund okkakao alusel hinnatuna parim viimase 30 aasta jooksul, kuid kuuskede seisund on pisut halvenenud, vahendas BNS keskkonnaagentuuri aastaraamatus "Mets 2017" tutvustatud uuringust.

Terveid puid oli vaatluspuude hulgas 54 protsenti ja nõrga okkakaoga puid 40 protsenti, vahendas agentuuri pressiesindaja.

Puude okka või lehekao suurus on üks olulisemaid puu tervisliku seisundi indikaatoritest. Suurenenud okka või lehekadu näitab, et konkreetsel puul, puudegrupil või liigil tervikuna mingil alal on midagi viga.

Keskkonnaagentuuri metsaosakonna peaspetsialisti Heino Õunapi sõnul on okkakao alusel männi seisund paranenud. "Aastatel 1989–1992 olid männikud väga halvas seisundis, puid hukkus palju ja mitte ainult Eestis. Üks oluline põhjus oli õhusaaste, kuid Eestis polnud see nii oluline kui näiteks Kesk-Euroopas ja Skandinaavias. Nüüdseks on õhusaaste ammugi oluliselt vähenenud. Sellest ajast on männi seisund oluliselt paranenud," rääkis Õunap.

Tema sõnul tuleb esmalt metsaseires välja selgitada, mis on okka või lehekao põhjus või põhjused. Okkad ja lehed võivad puududa, sest putukad on nad ära söönud või on nad seenhaiguse tagajärjel varisenud. Nad võivad variseda ka juurekahjustuste tagajärjel. Eriti ilmneb see põua tingimustes.

Viimastel aastatel on metsaseirealadel registreeritud suhteliselt vähe võrsevähitaolisi kahjustusi ning ka punaka männivaablase kahjustusi, mis on meil üks sagedasemaid männi okkakahjureid.

Vastupidiselt mändide paranenud seisundile võib öelda, et okkakao alusel on meie kuuskede tervislik seisund pisut halvenenud. Osaliselt on see tingitud metsakahjustajatest, eriti juurepessust, aga ka ulukitest.

Kuuse juure- ja tüvemädanikku põhjustab peamiselt kuuse-juurepess ja männi juuremädanikku peamiselt männi-juurepess. Juurepessu mõju kuusele ja männile avaldub aga erinevalt. Kui männil on kahjustus arenenud nii kaugele, et see hakkab ilmnema võra seisundis, siis mänd hukkub reeglina mõne aasta jooksul. Sama kahjustus kuusel ei vii puud nii kiiresti surmale ja järjest suureneva, sageli tugeva okkakaoga puud võivad elada isegi aastakümneid.

Kuuse okkakao suurenemine on tingitud ka puistute vananemisest. Ligi kolmandik vaatlusalustest puudest olid vanemad kui 80 aastat. Harilik kuusk on oluliselt lühiealisem puu kui harilik mänd ja seetõttu puistute vananemisega kaasnev tervisliku seisundi halvenemine hakkab avalduma varem ja kajastub kuusikute puhul rohkem kui männikute puhul.

Raievanuse saavutanud männikute tervislik seisund on enamasti parem kui raievanuse saavutanud kuusikutel.

Laadimine...Laadimine...