Uuring näitab Eesti tööturu rahvuspõhist ebavõrdsust

"Võrreldes eestlastega on teisest rahvusest inimesed Eesti tööturul jätkuvalt nõrgemas positsioonis," ütles metaanalüüsi läbi viinud IBS-i juhatuse liige Kristjan Kaldur. See väljendub madalamas tööhõive, suuremas töötuse määras ja sissetuleku suurused.

Pilt: Scanpix

Uuring näitab Eesti tööturu rahvuspõhist ebavõrdsust

"Võrreldes eestlastega on teisest rahvusest inimesed Eesti tööturul jätkuvalt nõrgemas positsioonis," ütles metaanalüüsi läbi viinud IBS-i juhatuse liige Kristjan Kaldur. See väljendub madalamas tööhõive, suuremas töötuse määras ja sissetuleku suurused.

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) tellitud Balti Uuringute Instituudi (IBS) uuring näitab, et Eesti tööturg on rahvuspõhiselt segregeeritud, vahendas BNS.

"Võrreldes eestlastega on teisest rahvusest inimesed Eesti tööturul jätkuvalt nõrgemas positsioonis," ütles metaanalüüsi läbi viinud IBS-i juhatuse liige Kristjan Kaldur. "See väljendub erinevates tunnustes, olgu selleks siis madalam tööhõive, suurem töötuse määr või sissetuleku suurus."

IBS analüüsis viimase 15 aasta jooksul Eestis läbiviidud tööturu uuringuid, eesmärgiga kaardistada tegurid, mis mõjutavad Eesti tööturu keelelist ja rahvuslikku segregeeritust. Metaanalüüsi tellis MISA oma piiriülese Interreg Kesk-Läänemere programmi 2014-2020 koostööprojekti CROSS raames.

"Tööturg on väga tähtis ühiskonna lõimumise mõjutaja - see on peamine sotsiaalmajandusliku positsiooni määraja," ütles MISA uuringute valdkonnajuht Marianna Makarova.

"Samuti on töökoht suhtluskeskkonna ja sotsiaalsete kontaktide tekkimise aluseks, sest suurem osa inimeste aktiivsest elust möödub just tööl. Varasemad temaatilised uuringud, sealhulgas integratsiooni monitooringud, toovad esile mitmeid tööturu ebavõrdsuse aluseks olevaid aspekte, pakkudes erinevaid selgitusi ebavõrdust põhjustavatele teguritele ja nende võimalikele lahendustele. Antud koondanalüüs võtab need tulemused kokku ja loob terviklikuma pildi rahvusküsimusest tööturu kontekstis, mida saab kasutada nii strateegiliste poliitikasoovituste tegemiseks kui ka praktiliste tegevuste kavandamiseks."

Kristjan Kalduri sõnul on rahvuspõhise ebavõrdsuse põhjused erinevad ja nende lõikes tööturu analüüsimine ning põhjuslike seoste leidmine on väga keeruline, sest see sõltub väga paljudest teguritest ja nende koosmõjust, mida pole alati võimalik analüüsis arvestada. "Ebavõrdne olukord võib saada alguse juba varases lapsepõlves, näiteks keelepõhiselt eraldatud lasteaedadest või on tingitud muudest teguritest ja valikutest hariduse omandamisel ning tööturule sisenemisel. Näiteks kui vaadelda teekonda lasteaiast ülikoolini, jõuab kõrgharidussüsteemi teisest rahvusest inimesi eestlastega võrreldes oluliselt vähem. See omakorda mõjutab tulevikus inimese tööturule sisenemist ja seal hakkamasaamist," rääkis Kaldur.

Analüüsi käigus tuvastati ja koondati kokku kõik olulisemad riskifaktorid, mida on varasemates uuringutes tööturu olukorda mõjutavate teguritena käsitletud. Peamised riskifaktorid on eesti keele vähene oskus, haridustee valikud, kultuurist tulenevad hoiakud ja muud tegurid, nagu näiteks vähene mobiilsus või soostereotüübid, samuti struktuursed tegurid, nagu näiteks regionaalsed eripärad või erinev infoväli. „Märkimisväärne on sugulaste või tuttavate kaudu tööd otsivate inimeste kõrge osakaal - eestlaste seas on neid 30 protsenti, teistest rahvusest inimeste seas koguni 40 protsenti, mis näitab kui oluline on sotsiaalsed kontaktide ja võrgustiku olemasolu töö leidmisel,“ märkis Marianna Makarova.

Kristjan Kalduri sõnul on tööturg väga lai teema ja ühest universaalset lahendust kõikide probleemide lahendamiseks anda ei saa. “Hea eesti keele oskus võib küll näiteks kaasa aidata töökoha leidmisele, kuid edukas karjäär või selle edenemine ei pruugi enam sõltuda niivõrd keeleoskusest, kuivõrd juba muudest teguritest," lisas ta.

Analüüsi tulemusi võtab MISA arvesse CROSS projekti raames töötutele vähelõimunud püsielanikele mõeldud mentorlusprogrammi loomisel. Mentorlusprogrammi aluseks on võetud Soome projektipartneri Luckan Integration programm FIKA.

Lisaks koostati soovitused tulevaste tööturu jätku-uuringute läbiviimiseks, mis võimaldaksid saada veel parema ülevaate Eesti tööturu olukorrast ja eripäradest ning leida meetmeid olukorra parandamiseks.

MISA piirilülene koostööprojekt „Cross-border cooperation on mentoring and peer support for immigrants“ kestab kuni 2017. aasta lõpuni. Projekti rahastab Euroopa Regionaalarengu fondi Interreg Kesk-Läänemere programm 2014-2020.

Laadimine...Laadimine...