Uuring: vaid iga kolmas väikefirma hoolitseb töökeskkonna ohutuse eest

Sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud uuringust selgus, et ainult iga kolmas väike või keskmise suurusega Eesti ettevõte on läbi viinud kohustusliku töökeskkonna riskianalüüsi.

Pilt: Scanpix

Uuring: vaid iga kolmas väikefirma hoolitseb töökeskkonna ohutuse eest

Sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud uuringust selgus, et ainult iga kolmas väike või keskmise suurusega Eesti ettevõte on läbi viinud kohustusliku töökeskkonna riskianalüüsi.

Uuringust selgus, et kuigi suurem osa ettevõtete juhtidest peab töökeskkonna valdkonnaga tegelemist küll oluliseks, ei jõuta, jaksata või osata sellega sisuliselt tegelda. Näiteks ei vii paljud läbi seaduse järgi kohustuslikku töökeskkonna riskianalüüsi, vahendas BNS.

Seejuures on problemaatilised just väikesed, kuni 10 töötajaga ettevõtteid, aga 94 protsenti Eesti ettevõtetest just sellised ongi, samas neist on riskianalüüsi teinud vaid iga kolmas.

Kuivõrd väikeettevõttetel pole eraldi personalijuhti või töökeskkonnaspetsialisti, siis selle töö teeb kas juht või siis sekretär-asjaajaja, ütles sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna peaspetsialisti Anni Katkosild. "Seetõttu juhtubki tihti, et töökeskkonna küsimused vajuvad kiiremate ja põletavamate teemadega võrreldes prioriteetide nimekirjas tahapoole. Tihti tehakse dokumendid nii palju korda, et tööinspektsiooni kontroll, kui ta peaks saabuma, otseseid puudusi ei leiaks."

Tegematajätmised töökeskkonnas võivad ministeeriumi hinnangul väga palju mõjutada nii töötajate tervist ja heaolu, ettevõtte edukust kui ka riigi majandust tervikuna. Töötajate haigused ja stress mõjutavad tema tootlikkust ja pühendumust – terve töötaja teeb lihtsalt paremat tööd.

"Ainuüksi tööõnnetuste tõttu võeti Haigekassa andmetel Eestis 2013. aastal 118 000 haiguspäeva, see on kokku 323 aastat jagu. Ja need on registreeritud tööõnnetused. Siia lisanduvad veel muud haiguspäevad ja terviseseisundi tõttu võetud kodutööpäevad (stress, nt valest istumisest seljavalud vms). Majanduslik kahju on seega mõõdetav ja väga suur," rääkis Katkosild.

Enamik tööealistest Eestimaalastest veedab enam kui kaheksa tundi päevas töökeskkonnas ja sellest, mis seal toimub, sõltub väga paljus tema tervis nii hetkel kui ka kaugemas tulevikus. Riik on pannud tööandjatele selles vallas kohustusi – näiteks tervise kontrollid töötajatele, töökeskkonna riskianalüüse koostamine ja nii edasi.

"Enamik tööandjaid teevad ära kohustusliku miinimumi, kuid sisuliselt kipub Eestis töökeskkonna teema jääma tasemele, kas ehitajal on kiiver peas ja ega tootmises kellelgi näpud masina vahele ei jää. Kuid töökeskkond on palju laiem, hõlmates ka kontoritöötajate istumisasendit, müra, tööstressi ja palju muud," lisas Katkosild.

Et väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele töökeskkonnaga seotud tegevusi lihtsamaks teha, on sotsiaalministeeriumil valminud veebipõhine ja tasuta rakendus Tööbik. Eeskätt on see mõeldud abiliseks ettevõtte juhile või sekretärile, kes peab lisaks põhitegevusele täitma ka töökeskkonna-alaseid ülesandeid. Tööbikus saab läbi viia ettevõtte riskianalüüsi, jälgida oma ettevõtte töökeskkonnas toimuvat, planeerida erinevaid töökeskkonnaga seotud tegevusi.

Küsitluses, milles uuriti ettevõtete juhtide suhtumisest töökeskkonna ja töötajate tervisega seotud tegevustesse, osales 300 väikese või keskmise suurusega ettevõtte juhti või personalitöötajat.

Laadimine...Laadimine...