Eestis esimest korda korraldatud heaoluküsitlusel vastas tuhandest kuuenda klassi õpilasest 230 ehk 22 protsenti, et tema vanematest üks või mõlemad on tööl välismaal.

“See on ikka üsna suur arv. Eriti kui see mõjutab neid lapsi sellisel määral,” märkis uuringu tulemusi analüüsinud Tartu ülikooli doktorant Kairi Talves ja selgitas, et need lapsed hindavad kehvemalt nii oma pikaajalisi eluplaane ja hakkamasaamist kui ka üldist heaolu. „Neil on üldiselt pessimistlikum vaade oma elule.”

230 lapsest enamikul töötas välismaal üks vanem – 189 lapsel isa, ülejäänuil ema, märkis Talves. 13-l uuringus osalenud kuuenda klassi lapsel töötavad välismaal mõlemad vanemad.

Need lapsed kasvavad Eestis valdavalt koos vanavanematega. Uuringu tulemusi kinnitab ka töörände statistika, mis näitab, et peaasjalikult käivad Soomes, Norras või Rootsis tööl need, kel vanuse poolest on suure tõenäosusega ka pere. 56 protsendil välismaal töötavatest eestlastest on 30–49-aastased.

Lastel puudub turvatunne

Esmakordselt sellise töörände mõju lastele käsitlenud uuring tuvastas, et välismaal töötavate vanemate lapsed tunnevad end siin töötavate vanemate lastega võrreldes vähem turvaliselt nii koolis kui ka kodus. Nad on sagedamini koolikiusamise ohvrid. Selgus, et neil on enesehinnanguga probleeme, nad on eakaaslastest vähem rahul oma välimuse või tervisega ja ka ebakindlamad oma toimetulekus.

Lastel paluti uuringus ka hinnata, kuidas nad end kahe nädala jooksul tundnud on. Kõik lapsed leidsid, et on paari nädala jooksul olnud õnnelikud, ja hindasid ka oma suhteid sõpradega sarnaselt.

“Kui vaatamegi lapse igapäevaelu, suhteid sõpradega ja rahulolu kooliga, siis see pole niivõrd mõjutatud kui hinnangud sellele, kuidas ta mõtleb oma tulevikust ja elust üldiselt,” märkis Talves. Ta lisas, et need lapsed, kelle vanemad töötavad välismaal, näevad oma tulevikku mustemates toonides kui eakaaslased.

Talvese sõnul võib tulemuste põhjuseks pidada seda, et lapse ja vanema suhe muutub mujal töötades kaugeks.

“Tänapäeval on võimalus kasutada Skype’i, suhelda meilide teel, aga niimoodi igapäevaelus ettetulevaid asju ei lahendata. Vanema füüsiline kohalolek on lapse jaoks ikkagi väga tähtis. Kui on mure või probleem, oleks see vaja kohe lahendada. Mitte nii, et nädalas korra lahendatakse kõik nädala probleemid,” rääkis Talves.

Koju jäänud vanema koormus samal ajal aga kasvab ja seega ei pruugi ka temal lapse jaoks piisavalt aega jääda.

Tulemused murettekitavad

Seekordne uuring siiski kõiki põhjuseid ei ava, ent uuringu esialgsed tulemused on tõsised ning murettekitavad, kinnitasid Eesti koolipsühholoogide liidu juhataja Triin Kahre ja lastekaitse liidu lapse õiguste programmi koordinaator Helika Saar.

Laste heaolu uurimine Eestis on osa rahvusvahelisest projektist, mis hõlmab 13 riiki. Uuringut rahastab Jacobs Foundation Šveitsist. Kuna uuring tehti möödunud aasta lõpust tänase aasta alguseni, pole kõigi tulemuste analüüsimiseni veel jõutud.

Töörändest tingitud laste heaolu tulemusi on Eesti teadlastel plaanis võrrelda samas uuringus osalenud neljanda klassi laste tulemustega. Vanemate töökoha riigi kohta on küsinud ka Rumeenia, kellega samuti andmeid tulevikus võrrelda saab. Plaanis on võrrelda ka laste heaolu ja hinnanguid oma elule Eestis teiste uuringus osalenud riikidega.