"Uus lastekaitseseadus kujutab ohtu üksikvanemaga ning teistele vähekindlustatud korralikele peredele, kes lastekaitsja hinnangul on võib-olla liiga vaesed, et rahuldada lapse majanduslikke vm vajadusi," ütleb ühenduse Emade ja Laste Kaitseks juhatuse liige Maris Kuusik. "Seadus on tehtud mitte laste kaitseks, vaid lastekaitsjate tööjuhendiks." 

Uus lastekaitseseadus annab lastekaitsjale suuremad õigused ja volitused, paraku seatakse sellega ohtu paljude tublide, kuid vaesevõitu perede turvatunne. “Seadus on tehtud justkui lastekaitsjate tööjuhendiks, mitte laste kaitseks,” ütleb ühenduse Emade ja Laste Kaitseks juhatuse liige Maris Kuusik.

5. novembril toimub riigikogus uue lastekaitseseaduse teine lugemine. Kuigi praegune peaminister ja endine sotsiaalminister Taavi Rõivas on öelnud, et uus seadus on üks maailma tippe, on mõnedki astega seotud vabaühendused teist meelt.

“Tunneme muret selle pärast, et uue lastekaitseseadusega antakse lastekaitsjatele ja sotsiaaltöötajatele senisest palju suuremad õigused ja selle arvelt on märkimisväärselt pisendatud lapse ja perede õigusi. Seejuures ei seata sotsiaaltöötajale või lastekaitse töötajale vastutust oma tehtud otsuste eest,” ütleb MTÜ Emade ja Laste Kaitseks juhatuse liige Maris Kuusik.

Kuusik lisab, et uue seaduse eelnõust on välja jäetud lapse õigus vanemate hoolitsusele ning et lapse loomulik kasvukeskkond on tema perekond.

“Kuid pere on ometi kõige olulisem lapse heaolu tagaja. Uues seaduses on fookus pigem lastekaitsetöötajate erinevatel sekkumistel kui perekonna kui terviku toetamisel.”

Kuusik märgib, et kuna uue lastekaitseseaduse koostamisel on eeskuju võetud Põhjamaade, eeskätt Norra lastekaitseseadusest, on oht korrata ka teiste riikide seaduse tõlgendamisest tulenevaid vigu.

“Norras eraldatakse (ajutiselt) igal aastal perest rohkem kui tuhat last,” räägib Kuusik. “Ja nii mõnelgi juhul on need lapsed eraldatud põhjendamatult, ilma vahetu ohuta elule või tervisele. Näiteks sellepärast, et lapsel ei ole oma voodit ja ta magab vanemaga ühes voodis. Või sellepärast, et tal ei ole eakohaseid mänguasju.”

Kuusik tunneb muret, et kui lastekaitsetöötaja hakkab perest eraldamise otsuseid tegema oma siseveendumuse järgi, kuna puuduvad lapse heaolu hindamise juhised, siis võib juhtuda, et nii mõnelegi perele tehakse suurt ülekohut. “Uue seaduse järgi võib lastekaitsja tulla ja sekkuda juba kas või sellisel juhul, kui näiteks kiuslik naaber helistab ja ütleb, et laps karjub,” ütleb Kuusik.

“Loomulikult, on olukordi, kus tuleb väga kiiresti reageerida – kui peres on süstemaatiline väärkohtlemine jne. Kuid meie ühing on väga mures, kas on ikka sotsiaaltöötaja pädevuses hinnata, kui ohtlik on perekeskkond lapsele.”

Praegu ei nõuta lastekaitsjatelt kõrgharidust. Samas ei annaks ka kõrghariduse omandamine sotsiaaltöö alal lastekaitsetöötajale laste kliinilise psühholoogi või psühhiaatri kompetentsi, hindamaks lapse psühholoogilisi vajadusi.Paljudes Eesti valdades ei ole teadupärast üldse lastekaitsetöötajat, on üks sotsiaaltöötaja kõigi valla väetite peale. Kuusik leiab, et üks inimene ei suuda sedavõrd erinevate sihtrühmade kõikidesse muredesse piisavalt põhjalikult süveneda. Ning päris palju on ka selliseid lastekaitsjaid-sotsiaaltöötajaid, kes empaatiavõime puudumise tõttu ei ole sobivad selles ametis töötama.

Näitena toob Maris Kuusik oma MTÜ liikmetega seotud hooldusõiguse kohtuvaidlustes mitmeid juhtumeid, kus lastekaitsetöötaja asus kaitsma vägivaldset lapsevanemat. Lastekaitsetöötajad on isegi öelnud, et vägivallatõendite esitamisel ei ole mõtet, kuna kohtu tõlgenduses vägivald lapse ema vastu ei ole vägivald lapse vastu.

“Mina tahaks küsida, kuidas ei ole see vägivald lapse vastu, kui tema psüühika saab rikutud? On ju teada, et vägivallamustrid kanduvad põlvest põlve.”

Uue lastekaitseseaduse eesmärk on kohaliku omavalitsuse üksuste lastekaitsetöö kvaliteedi parandamine, vähemalt nõnda ütleb eelnõu seletuskiri. Samas ei kohusta seadus kohalikke omavalitsusi lasekaitsetöötaja kohti looma, lisaressursse lastega töötavate spetsialistide palkamiseks ette nähtud pole.

Küll aga on plaanis 5,8 miljoni euro eest sotsiaalameti juurde luua riiklik ametnike rakuke, kes hakkavad kontrollima kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajaid.

“Kes sinna sotsiaalameti üksusesse lähevad? Parimad lastekaitsetöötajad,” arvab Kuusik.

“See tähendab, et häid lastekaitsespetsialiste jääb koha peal veel vähemaks.”

Lisaks on uuest seadusest eemaldatud rida olulisi punkte nagu „Lapse õigus elule ja arengule“, „Lapse õigus puhkusele ja jõudeajale,“ „Lapse õigus kaitsele majandusliku, kehalise ja vaimse ekspluateerimise eest“ jne, mis senises lastekaitseseaduses olemas on.

“Uue seaduse eelnõu seletuskirjas on küll viidatud ligikaudu kümnene erinevale õigusaktile, mis välja jäetud sätteid edaspidi reguleerima peaks, kuid mitmel puhul neid viiteid ei leiagi,” mainis Kuusik.

“Leian, et sellisel viisil koostatud seadus ei ole suuremale osale sihtrühmast lihtsalt arusaadav.”