Uus seadus: jäävad vaid korteriühistud ja tekib ühistute register

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) alustab justiitsministeeriumi toel infopäevade sarja, tutvustamaks 2018. aastal jõustuvat korteriomandi- ja korteriühistuseadust, mis jätab alles korteriühistud ja tekitab ühistute registri.

Pilt: Scanpix

Uus seadus: jäävad vaid korteriühistud ja tekib ühistute register

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) alustab justiitsministeeriumi toel infopäevade sarja, tutvustamaks 2018. aastal jõustuvat korteriomandi- ja korteriühistuseadust, mis jätab alles korteriühistud ja tekitab ühistute registri.

Esimene infopäev toimub 16. veebruaril Tartus ja tulekul on infopäevad Rakveres, Pärnus, Paides, Võrus ja Tallinnas. "Infopäevadel keskendume enimküsitud küsimustele - nagu näiteks see, mis saab majadest, kus korteriühistut üldse pole või tegutseb korteriomanike ühisus," rääkis EKÜL õigusosakonna juht Urmas Mardi, vahendas BNS.

Kortermajade majandamise vorme on tema sõnul Eestis peamiselt kolm - korteriühistud, hooneühistud ja korteriomanike ühisused. "Enimlevinud majandamisvormid on korteriühistud ja korteriomanike ühisused, viimaseid on hinnanguliselt 22 000," rääkis ta.

"Minu hinnangul ongi uue seaduse kõige fundamentaalsem muudatus korteriomanike ühisuste kadumine Eesti õigusmaastikult," rääkis Urmas Mardi. "Kõigis nendes majades, kus korteriomanikud 2018. aastaks ise korteriühistut moodustanud ei ole, luuakse automaatselt seadusjärgne korteriühistu. See tähendab, et korteriühistute registri pidaja avab registris uue korteriühistu registrikaardi, millel on kirjas korteriühistu nimi ja mis on seotud kinnistusraamatus sama kinnisasja korteriomanditega. Sellise korteriühistu nimeks saab kinnisasja aadress koos täiendiga korteriühistu," selgitas ta.

Uue seadusega kaasneb Mardi sõnul ka korteriühistute registri teke, kuhu kõik korteriühistud kantakse. Seadusjärgse korteriühistu loomine ei tähenda Mardi sõnul aga seda, et keegi määrab automaatselt korteriühistule ka juhatuse liikmed, see ülesanne jääb ikkagi korteriomanikele endile. "Kui korteriomanikud on kehtiva õiguse alusel ametisse nimetanud valitseja, jätkab see valitseja esialgu oma tegevust," selgitas Urmas Mardi.

EKÜL õigusosakonna juhataja soovitab aga mitte seaduse jõustumist oodata, vaid juba varem ühistu moodustada. "Nii ollakse korteriühistu toimimise spetsiifikaga kursis ja on lihtsam tulevikus kortermaja majandada. Juhul kui siiski otsustakse korteriühistut mitte asutada, loob selle riik seaduse alusel," rõhutas ta.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Praeguseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Laadimine...Laadimine...