VAATA PILTE JA VIDEOT! Esimesest juulist sõidab raskematele liiklusõnnetustele appi Regionaalhaiglast helikopter

"Liiklusõnnetusele kopteriga reageerimise projekt on Eestis ainulaadne. Me prognoosime, et aastas on kuskil 10 kuni 15 sellist kiirabi kutset, millele me peaksime kopteriga reageerima," ütles Regionaalhaigla kiirabikeskuse juhataja dr Arkadi Popov. "Projekti kasutegurid on parem ja kõrgem turvatunne, et isegi reisides mööda Eestit saab olla kindel, et kui traumakeskus asub näiteks 100 km kaugusel, pääseb inimene liiklusõnnetusse sattudes kopteriga suhteliselt kiiresti haiglasse."

Pilt: Mats Õun
Eesti Pääste

VAATA PILTE JA VIDEOT! Esimesest juulist sõidab raskematele liiklusõnnetustele appi Regionaalhaiglast helikopter

Lisa Gabriela Metsala

"Liiklusõnnetusele kopteriga reageerimise projekt on Eestis ainulaadne. Me prognoosime, et aastas on kuskil 10 kuni 15 sellist kiirabi kutset, millele me peaksime kopteriga reageerima," ütles Regionaalhaigla kiirabikeskuse juhataja dr Arkadi Popov. "Projekti kasutegurid on parem ja kõrgem turvatunne, et isegi reisides mööda Eestit saab olla kindel, et kui traumakeskus asub näiteks 100 km kaugusel, pääseb inimene liiklusõnnetusse sattudes kopteriga suhteliselt kiiresti haiglasse."

Õppuse üldjuht Regionaalhaigla kiirabikeskuse juhataja dr Arkadi Popov ütles, et järjekordne ja loodetavasti viimane õppus toimus projekti "Kopter" raames. "Projekt sai alguse aasta tagasi ja selle mõte on selles, et meil õnnestub liiklusõnnetuses vigastada saanud patsient kiiremini toimetada Regionaalhaigla traumakeskusesse. Räägime eelkõige nendest patsientidest, kes asuvad Tallinnast kaugemal, vahemaal 70-120 km. Siis me reageerime kopteriga, sest kiirabibrigaadi autoga võrreldes saab nii kiiremini. Kui vahemaa on väiksem, siis saab tihti autoga kiiremini haiglasse." 

Dr Popovi sõnul on põhjus selle taga see, et helikopter reageerib päeval 15-minutilise, öösel lausa ühe tunnise valmisoleku ajaga. Reageerimiskopteri puhul on tegemist on multifunktsionaalse PPA helikopteriga, millel on ka lisaks päästefunktioonid.

14images

Patsientide evakueerimine

Popovi sõnutsi on varem kasutatud helikopterit selleks, et evakueerida patsiente saartelt ja väikesaartelt. "Kui me räägime Saaremaast ja Hiiumaast, siis tegemist on transportkutsega, kus patsient on juba eelnevalt haiglas stabiliseeritud ja toimub teisene transport ühest haiglast teise, kõrgemasse etappi. Väikesaartel käime kiirabikutsetega, selliseid kutseid on meil aastas kuskil 20-30 ja siis on tegemist patsiendiga, kes vajab erakorralist hospitaliseerimist haiglas. Üldjuhul me toome haiged Regionaalhaiglasse või ka Pärnu haiglasse."

Popov ütles, et projekti tulem võiks olla kõrgem turvatunne. "Projekti kasutegurid on parem ja kõrgem turvatunne, et isegi reisides mööda Eestit saab olla kindel, et kui traumakeskus asub näiteks 100 km kaugusel, pääseb inimene liiklusõnnetusse sattudes kopteriga suhteliselt kiiresti haiglasse."

"Me prognoosime, et aastas on kuskil 10 kuni 15 sellist kiirabi kutset, millele me peaksime kopteriga reageerima. Võimalik, et see number kasvab," lausus Popov. "Kuna me alustame pilootprojektiga, siis meie praktika näitab, et kui see projekt ennast õigustab, siis on võimalik, et meie tööspekter muutub laiemaks ja me hakkame reageerima ka teistele rasketele traumadele ja ka muudele kutsetele kopteriga. See on aga tulevikuteema juhul, kui see projekt ennast õigustab."

Õppusel osalesid Regionaalhaigla kiirabikeskus, Tartu Kiirabi, Karell Kiirabi, Häirekeskus, Päästeamet ning Politsei- ja Piirivalveamet. "See on väga oluline koostöö erinevate struktuuride vahel ja selleks, et seda koostööd lihvida, ongi olulised sellised õppused," sõnas Dr Popov.

Viimane treeninglend

Täna toimus projekt "Kopter" neljas ehk viimane treeninglend, kus operatiivteenistused testisid liiklusõnnetuses raskelt kannatada saanud patsiendi lennutransporti sündmuskohalt Regionaalhaigla traumakeskusesse, alates 1. juulist stardib projekt ametlikult ehk alustatakse liiklusavariisse sattunute lennutransporti traumakeskusesse. Õppuse legendi kohaselt juhtub Järvamaal Ämbras, Tallinnast umbes 100 km kaugusel raske liiklusõnnetus, kus auto sõidab teelt välja ning kannatada saab kolm inimest, kes vajavad autovrakist väljalõikamist.

"PPA lennusalga jaoks on treeninglennud olnud heaks õppekohaks, sest meie jaoks on oluline tagada nii kannatanute kui ka sündmuskohal viibivate kolleegide ning koostööpartnerite ohutus. Soovime, et kannatanu jõuaks võimalikult kiiresti ja turvaliselt vajaliku abini, olenemata sellest, kus õnnetus on toimunud," ütles Politsei- ja Piirivalveameti lennusalga juht Rain Jõeveer.

Regionaalhaigla on üle 20 aasta teostanud koostöös Politsei- ja Piirivalveameti lennusalgaga haiglate vahelist meditsiinilist transporti põhiliselt Kuressaare ja Hiiumaa haiglast, teinud väljakutseid väikesaartele ning evakueerinud abivajajaid laevadelt. Mida kiiremini jõuab traumapatsient kõrgema etapi haiglasse, seda suuremad on inimese ellujäämisvõimalused. Regionaalhaiglal on Eestis ainsana ööpäevaringne valmisolek ja eriväljaõpe täiskasvanud patsientide raviks lennutingimustes.

Laadimine...Laadimine...