VAESED PIMEDUSSE: Tuhandete inimeste elu on elektrita jäämise tõttu ohus

Võrumaal Viitka külas elanud kümnelapseline perekond Paas oli sunnitud toimetulekuraskuste tõttu, milles suurt osa mängis võlg Eesti Energia ees, Soome kolima. Kuigi euroliidu sotsiaalelektri direktiiv kohustab energiavaesuses elanikele tagama juba 2012. aastast nn sotsiaalelektri ehk siis hädapärase elektriga varustatuse ka võlgnevuste korral, pole Eesti valitsus Euroopa juhist millekski pidanud.

Pilt: Scanpix

VAESED PIMEDUSSE: Tuhandete inimeste elu on elektrita jäämise tõttu ohus (7)

Virkko Lepassalu

Võrumaal Viitka külas elanud kümnelapseline perekond Paas oli sunnitud toimetulekuraskuste tõttu, milles suurt osa mängis võlg Eesti Energia ees, Soome kolima. Kuigi euroliidu sotsiaalelektri direktiiv kohustab energiavaesuses elanikele tagama juba 2012. aastast nn sotsiaalelektri ehk siis hädapärase elektriga varustatuse ka võlgnevuste korral, pole Eesti valitsus Euroopa juhist millekski pidanud.

Võrumaal Viitka külas elanud perekond Paaside mure ulatub tagasi 2010. aastasse, mil Eesti Energia neilt võlgnevuste tõttu voolu ära võttis. Lõunaleht kirjutas toona, et Anari ja Raivo Paas ning nende kümme last pidid leppima teadmisega, et märtsis tulnud ligi 11 000-kroonise (600-700-eurose), kahe ja poole kuu elektriarve maksmata jätmise pärast lülitatakse neil vool välja. Perekond protesteeris nii suure arve vastu. Pereisa hinnangul võis elektriarvesti külma tõttu hakata valesid numbreid näitama. Eesti Energia väitel olevat suurpere aga ka varasemaid arveid võlgu jäänud ja arvepidamine seega õige.

Elektrita maja ohustab inimeste elusid

"Monopoolne ettevõte lahendab ühepoolselt asja, lülitab elektri välja- ja sisselülitamine maksab suurema summa, kui on enamiku inimeste ühe kuu arve!" rääkis pereisa Tarmo Paas toona. "Paistab, et ettevõte polegi huvitatud energiaga varustamisest, vaid sisse- ja väljalülitamisest, sest nii võib saada head sissetulekut. EE on muidugi lihtsalt hea ärimees, see on seadusandja probleem."

"Ei vasta tõele, rahalist kasu see meile ei too," tõrjus EE esindaja väidet, justkui oleks sisselülitamistasu elektriettevõttele hea tuluallikas.

Igal juhul, kui hakata praegu ehk neli-viis aastat hiljem perekond Paaside käekäigu vastu huvi tundma, selgub, et Eestist pole neid enam võimalik leida.

"Nad lahkusid meie riigist, kuuldavasti Soome," ütles Pealinnale Viitka külavanem Tiit Lõhmus. Lahkumise põhjustasid toimetulekuraskused. Külavanema sõnul oleks igasugune abi, ka sotsiaalelekter, külade raskustes peredele teretulnud. 

Igal juhul on perekond Paasi näol hoiatav näide Viitka külaelanikel olemas. "Keegi ei julge mõeldagi selle peale, et võiks mingi elektrivõlg tekkida, oled nii-öelda sundseisus ja tohid tarbida vaid täpselt nii palju, kui jõuad ära maksta," rääkis külavanem Lõhmus.

"Ega elekter ise ei maksa ju midagi, aga see muu jama, mis sellega kaasas… kui sealt saaks kärpida, oleks normaalne." Lõhmus meenutas seega tuntud tõsiasja, et aktsiis, võrgutasu jms kujunevad kogumis inimestele märgatavalt kallimaks kui elekter ise.

Kui perekond Paas on loodetavasti õnnelikult välismaal uue kodu leidnud, siis Laekveres, kus samuti võlgades perelt elekter välja lülitati, tõi see kaasa väga kurvad tagajärjed.

Jaanuari esimesel päeval hukkusid teatavasti vallas Rohu külas majapõlengus 33-aastane naine, viieaastane poiss ja kaheaastane poiss. Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu nimetas meedias juhtunuga seoses vastutustundetuks, et majast oli elekter välja lülitatud, kuna ilma elektrita maja on automaatselt kõrgendatud tulekahjuriskiga. Nagu Elektrilevi on meediale teatanud, jääb igal kuul elektrist ilma keskeltläbi 185 majapidamist.

Minister valetas saadikutele?

Energiateemadega süvitsi tegelenud jurist Mati Makkar kodanikuühendusest Lilleküla Selts kommenteeris, et Eesti eelmine valitsus pole täitnud kohustust võtta üle hiljemalt 2012. aastaks Euroopa Liidu nn sotsiaalelektri direktiiv. See kohustab tagama makseraskustes inimestele elektri tarbimise võimaluse. "Eestis jäetakse võlglased kohe elektrita, mis toob kaasa traagilised inimohvritega õnnetused nagu Laekveres, kus tules hukkusid ema ja kaks last," tõdes Makkar.

Tema sõnul pole tänases Eestis vaesuse vastase võitlemise programmi raames ühtegi viidet, kuidas peaks energiavaesusesse sattunud inimeste energiatarbimist lahendama. Sotsiaalelektri tagamise peaks tema arvates kindlasti ette nägema ka energiamajanduse arengukava, mille kaudu peaks tagama hätta sattunud inimestele mingisugusegi miinimumvõimsuse.

"Energiamajanduse arengukava raames sain vastuse, et sotsiaalseid probleeme sellega lahendada ei kavatsetagi – nii nagu pole tänaseni vastust ka Laekvere tuleõnnetuse tegelike põhjuste ja süüdlaste osas," lausus Makkar. Tema arvates peaks valitsus, lähtuvalt mainitud eurodirektiivist, korraldama konkursi elektriettevõtja leidmiseks, kes siis riigiabi korras nn  sotsiaalelektri teenust osutaks. 

Sotsiaalelekter oli kõneks ka Keskerakonna saadikute arupärimises, kus mitmete küsimuste hulgas küsiti 2013. a toonaselt majandusministrilt Juhan Partsilt, miks ei kasuta Eesti valitsus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/72/EÜ artikli 3 punktist 7 tulenevaid võimalusi kodutarbijate kaitsmiseks.

Partsi vastus kõlas järgmiselt (siin toodud täies ulatuses, riigikogu stenogrammi alusel): "Elektri siseturu direktiivi artikli 3 lõikest 7 tulenevad tarbijakaitselised meetmed on Eestis rakendatud. Peamine nõue on, et kaitsetut tarbijat ei tohi kriitilisel ajal – see on vastavalt Eesti seadusele 1. oktoobrist kuni 30. aprillini – võrgust välja lülitada ka siis, kui tarbija ei maksa võrguteenuste eest. Kui tarbija ei maksa elektrienergia eest, ei tohi tema elektripaigaldist elektrivõrgust välja lülitada, võlad tuleb sisse nõuda kohtu kaudu. Turu järelevalvet teostavad konkurentsiamet ja tarbijakaitseamet."

Majandusminister Juhan Partsi vastusest nähtus seega, et tarbijaid ei tohiks üldse võrgust välja lülitada. Ometi toimitakse nõnda aga tuhandete inimeste puhul aastas. Kui Pealinn küsis Partsi kommentaaride kohta omakorda kommentaare Eesti Energia ühelt allettevõttelt, Elektrilevilt, et kas siis tohib klientidelt voolu ära võtta või ei tohi, teatas ettevõtte pressiesindaja, et Partsi edastatud info olevat olnud "pisut ebatäpne".

Võrguühendust tohib Elektrilevi väitel võla tõttu katkestada küll, aga ajavahemikus 1. oktoober – 30. aprill peab elektrikütet omavat klienti vastavalt elektrituru seadusele sellest ette teavitama 90 päeva.

Nendele koduklientidele, kes ei kasuta elektrikütet, kehtib 1.  oktoobrist 30. aprillini 15-päevane etteteatamise aeg võrguühenduse katkestamise kohta. 1. maist 30. septembrini on vaja võla tõttu võrguühenduse katkestamisest kodukliente ette teavitada aga 15 päeva.

Lihtsalt öeldes, kui muidu võetakse meil euroliidu nõudeid pühakirjana, siis sotsiaalelektri puhul mitte. "Mina küll ei looda, et uus valitsus sellega tegeleks, kuigi muidugi peaks tegelema," kommenteeris pealinnale Tarmo Tamm, üks neist riigikogu liikmeist, kes eelviidatud arupärimise minister Partsile esitas.

Kartulikoored võetakse käest 

"Minust käis siis nõks läbi, kui külapoekeses üks memmeke ütles, et enne olin nõus küll kartulikoori sööma, aga nüüd võtate mul kartulikoored ka käest ära," ütles Pealinnale elektrihinna kohta muusik ja kogukonnaelu edendaja Emil Rutiku. 

"Seesama Eesti Energia on viinud suuri summasid Eestist välja, kulutades neid mingitele välismaa projektidele," jätkas Rutiku. "Firma teenib suuri kasumeid, mida sealt riigikassasse pidevalt välja võetakse. Inimesed, kes elavad vaesemalt, peavad aga läbi ajama ühe pirniga laes, ja seegi üks pirn võidakse neil käest ära võtta, kui hätta satuvad. Nii et loomulikult olen ma sotsiaalelektri poolt!

Meil öeldakse, et sotsiaalelektrit pole vaja, sest inimestel on võimalik taotleda sotsiaaltoetusi. Aga milleks teha selle rahaga mingeid üleloomulikke ringe? On ju jabur, et anname kogu elektrilt teenitud "papi" riigikassa potti ja siis annetame mõnele, et võtke nüüd tagasi, siin on teile 10 eurot. Lisaks meenutaksin, et maavara, millest elektrit aetakse, kuulub proportsionaalselt igaühele meist."

Sama meelt on ka ise maal elav kirjanik ja sotsiaalse õigluse eest võitleja Roy Strider. "Tõepoolest on elekter tähtis, inimeste toimetulek erinev ning sissetulekute vaheline lõhe murettekitavalt kiiresti kasvav," ütles Strider Pealinnale.  "Elekter on tänases tsiviliseeritud maailmas juba peaaegu et inimõigus, sest inimesed Eestis on elektrita jäädes ilmselgelt  ühtaegu nii abitud kui ka haavatavad."

Strider lisas, et Eesti Energia on riigile ehk siis rahvale kuuluv ettevõte, mis Eestis kõvas kasumis püsib. "Seetõttu oleks loomulik ja õiglane, et kõigepealt oleks elekter kättesaadav Eesti elanikele, seejärel aga tulevad võib-olla kõik need välismaised küsimused ning projektid. Mina isiklikult arvan, et tänapäeval oleks mõistlik ja elukeskkonda märgatavalt vääristav, kui Eesti Energia tagaks igale Eesti sissekirjutusega inimesele teatud hulga kilovatte kuus tasuta. See on tarbimine: võrguteenus tuleks sellele lisaks eraldi küsimusena läbi vaadata. Laps peab saama õppimiseks valgust, memm raadio jaoks voolu ja pereema sügavkülmikusse jahedust."

Strider lisas, et kui näiteks mobiilsideoperaatorid pakuvad praegu juba teatud hulka kõneaega tasuta ning meil on ka tasuta maanteed, esmaabi, päästeteenus, siis ei näe ta ühtki põhjust,  miks ei võiks ka elekter teatud piirini olla tagatud kõigile, eriti just maapiirkondades, mis regionaalpoliitika puudumise tõttu on linnadest raskemas seisus. Makse ja arveid tuleb tasuda, aga hädasolijaid tuleb samamoodi aidata.

"Teine teema siinjuures on alternatiivelekter ja lokaalsed jõujaamad, mille arengut ja rajamist võiks samamoodi just Eesti Energia toega aidata, sest elektri- ja energiatootmise hajutamine on oluline julgeolekuküsimus," lisas Strider.

Viimati oli sotsiaalelektri pakkumine avalikkuses pikemalt kõneks aastatel 2001-2002, mil Eesti Energia toetusevajajaid kaardistas. Siis leiti, et sotsiaalelektrit võiks vaja minna umbes 60 000 abivajajale. Siis otsustati selle pakkumisest ikkagi loobuda, kuid toona ei olnud me veel ka Euroopa Liidus.

 

Sotsiaalelekter on paljudes vanades euroliidu riikides täiesti tavaline

Elektritarbimise toetused on levinud suuremas osas Euroopa riikides, ehkki mehhanismid on erinevad – alates teatud kogusest tasuta elektrist kuni keeldudeni vool ka võlgnevuste korral välja lülitada.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju, artikli 3 punkt 7 ütleb üheselt, et liikmesriigid peavad võtma vastu meetmeid, mis tagavad vajaliku elektritarne kaitsetutele klientidele. See tähendab, et tuleb lahendada nn tuvastatud energiavaesuse küsimused.

Nn sotsiaalelektrit võib pakkuda riiklike energiakavadega, energiatõhususe parendamise teel, või siis tehes soodustusi sotsiaalkindlustussüsteemis. Paljudes riikides on küll elektriturg avatud, kuid kodutarbijaid käsitletakse seal kaitsetute tarbijatena, mistõttu on neis riikides kasutusel hinnaregulatsioon, mis võimaldab väikese sissetulekuga tarbijatele müüa teatud mahus madalama tariifiga elektrit. 

Lisaks on seda teemat käsitlenud Riigikontroll, mille aruandest on näha, et mitmed riigid on läinud seda teed, et vähekindlustatud tarbijatele antakse teatud koguses tasuta elektrit ning elektritootjatel on keelatud talvekuudel elektriühendust katkestada.

Näiteks Belgias saab 5% elanikkonnast osta elektrit spetsiaalse, madalama hinna alusel. Itaalias kehtib soodustus ligikaudu viiele miljonile inimesele, kellel on väiksem sissetulek või raske haigus. Seejuures sõltub allahindlus inimeste arvust peres, mitte nende tarbimisest. Ka Hispaanias ja Kreekas kehtivad on tarvitusel nn sotsiaalhinnad. 
Eesti valitsus on seni soovitanud inimestele elektrikulu vähendamiseks peamiselt hooneid soojustada. Kuid see tähendab enamasti pikaajalist pangalaenu, mille igakuised tagasimaksed võivad olla suuremad kui soojustamisega saavutatud energiasääst.

 

7 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...