VAHETUNUD VALITSUS JA MIINUSES HAIGEKASSA: Loe, mis on 2016. aasta tähtsaimad sündmused

Lõppev aasta oli põnev kogu maailmas ja ka Eestis toimus mitu ajalookünnist ületavat sündmust - lõppes 17 aastat kestnud Reformierakonna valitsemisaeg, suri armastatud legendaarne dirigent Eri Klas ning rahakriis tervishoius jõudis katastroofieelse tasemeni.

Pilt: Scanpix

VAHETUNUD VALITSUS JA MIINUSES HAIGEKASSA: Loe, mis on 2016. aasta tähtsaimad sündmused

Lõppev aasta oli põnev kogu maailmas ja ka Eestis toimus mitu ajalookünnist ületavat sündmust - lõppes 17 aastat kestnud Reformierakonna valitsemisaeg, suri armastatud legendaarne dirigent Eri Klas ning rahakriis tervishoius jõudis katastroofieelse tasemeni.

Positiivsed: valitsus vahetus ja linnahall saab korda
 
1.      Peaminister Taavi Rõivase kukkumisega võimult sai läbi 17 aastat kestnud Reformierakonna valitsemisaeg, mis maaelu välja suretas ja lihtsaid inimesi vaeseks tegi.  23. novembril astus ametisse uus, Keskerakonna juhitud valitsus.
 
2.      Suvel otsustas linn remontida linnahalli 80 miljoni euro eest moodsaks kontserdi- ja konverentsikeskuseks. Tänu valitsuse vahetusele lubas pool vajalikust rahast anda riik.
 
3.      Detsembri keskel kutsus riigikogu õiguskomisjon vaibale kapo ja riigiprokuratuuri, et selgitada, kuidas lekkisid ajakirjandusse Edgar Savisaare protsessi uurimismaterjalid. Eesti julgeolekuteenistususte materjalid on reformierakonna valitsuse ajal pidevalt ajakirjandusse tilkunud, mis on pannud avalikkust kahtlustatavaid enne risti lööma, kui nende süü või süütus kohtus kinnitust on leidnud. Kas siin on tegu olnud meetodiga poliitiliste vastaste kõrvaldamiseks?
 
4.      Augustis algas trammitee ehitus lennujaama. Nii saab Tallinn olema üks väheseid linnu Euroopas, kus lennujaamast pääseb trammiga vaid kümnekonna minutiga kesklinna. Trammirööbaste Peterburi teelt lennujaamani juhtimiseks tuleb kaevata rongiraudtee alla tunnel.
 
5.      Jaanuaris, Jaan Poska 150. sünniaastapäeval, avas linn tema, kui Tartu Rahu läbirääkija ning kunagise linnapea, pronksmonumendi.
 
6.      Linn alustas lõpuks üle kümne aasta arutlusel olnud Põhjaväila rajamiseks vajalike töödega. Järgmise aasta lõpus valmima plaanitud ja Reidi tee nime kandev tänav toob endaga kaasa Piritalt kesklinnani ulatuva rannapromenaadi ning kaotab laokil sadmaala.
 
7.      15. aprillil sai olümpiakomitee uue presidendi, kelleks valiti ärimees Urmas Sõõrumaa.
 
 
Negatiivsed: lõputud praamijärjekorrad ja miinuses haigekassa
 
1.      26. veebruaril suri Tallinna filharmoonia kunstiline juht ja Birgitta festivalile alusepanija, dirigent Eri Klas.
 
2.       Jätkus mullu 26. augustil lahvatanud skandaal, mille järgi võtsid Tallinna Sadama juhatuse liige Allan Kiil ning juhatuse esimees Ain Kaljurand sadade tuhandete kuni miljonite eurode ulatuses altkäemaksu. Kuna ettevõtte nõukogus oli jäme ots Reformierakonna käes, tekkisid kahtlused, et Reformierakond on kasutanud Tallinna Sadamat erakonna rahamasinana.
 
3.      Suvel passisid saartele sõita tahtvad inimesed kilomeetrite pikkuses praamisabas, sest Vjatšeslav Leedole kuuluva Saaremaa laevakompanii teenustest loobunud riik ei suutnud enda laevu vajalikuks ajaks liinile saada. Reformierakonna juhitud riik oli sunnitud seetõttu rentima ikkagi Leedo vanu laevu ja  ostma nelja miljoni euro eest talt vana vanarauaks paraja Regula. Kuna vanad laevad pidevalt üles ütlesid, ei tahtnud järjekorrad sadamates lõppeda.
 
4.      Pärast president Toomas Hendrik Ilvese ametiaja lõppemist selgus, et ta ei peagi oma Ärma talu turismitaluks loomiseks saadud 190 000 eurost EASi toetust täies ulatuses tagasi maksma, kuigi Ilvesel pole kavaski oma koju turismitalu rajada. EAS soovis tagasi saada vaid 10% summast ehk 20 000 eurot. See viis suure skandaali ja EASi juhatuse esimehe Hanno Tombergi ametist vabastamiseni.
 
5.      Taavi Rõivase valitsus ruttas päästma madala nafta hinna tõttu raskustesse sattunud, Eesti loodust hävitavat, Viru Keemia Gruppi (VKG), mis koondas 500 töötajat. Pole näha olnud, et Rõivas oleks seisnud töökohtade kadumise eest sama innukalt mujal riigis, näiteks töökohtadest ja inimestest lagedaks jooksvas Kagu Eestis. Ehk soovis Rõivas toetada Reformierakonna suurtoetajat? Asja muutus pikantseks, et alles mullu lubas Rõivas luua Ida-Virumaale 3000 uut töökohta. Nüüd tekkinud olukorda polnud Rõivas nõus nimetama julgeolekuriskiks, kuigi koondatud ja rahulolematud venekeelsed töötajad pole eluga Eestis kindlasti rahul. Samuti võiks üle Eesti rajada väikseid taastuvenergial elektrijaamu, kus praegused põlevkivitööstuse töötajad tööd saaksid, kuid inimlik halduspoliitika ja säästev energiamajandus oli viimane, mille peale Rõivase valitsus mõtles.
 
6.      Septembris esitas riigiprokuratuur Edagar Savisaarele ja ka kümnekonnale asjaga vaid kaudselt seotud ametnikule kahtlustuse linna raha omastamises, reklaami eest, millega linn kutsus rahvast 2013. aastal Hiiu staadioni avamisele. Olukord, kus ametnikke süüdistati nende poliitiliste ülemuste antud ülesannete pärast, meenutas Stalini aega. Kuigi abilinnapea Arvo Sarapuu maksis teavituse rahast oma osa tagasi, algatati ka tema vastu tsiviilmenetlus.
 
7.      Septembris selgus, et haigekassa eelarve on 33 miljoni euroga miinuses ja et sama süsteemiga jätkates saab see raha otsa aastal 2020. Miinuse põhjus oli, et inimesed olid haigemad ja haiglad ülekoormatud. Arstide-õdede väike palk sundis paljusid neist välismaale tööle minema ning selle tõttu tuli eriarsti juurde ja isegi haiglasse pääsemist oodata kuude kaupa. See omakorda tõstiski haiglate koormust ja muutis abi hilinemise tõttu inimese haigemaks.
 
8. 1. juulil jõustus haldusreformi seadus, mis sunnib vägivaldselt mitmeid omavalitusi liituma. Rõivase valitsus rakendas piitsa ja präänikut- vabatahtlikult liitunud valdu ootas preemia, vastu hakkajaid aga sundliitmine ja rahast ilma jätmine. Rõivase valitsuse ametlik retoorika rääkis, et omavalitsusi liites saavad nende elanikud paremaid teenuseid. Samas ei huvitanud valitsust, kas mitme väikse vaese valla liitmisel tõesti automaatselt üks suur ja jõukam tekib ning kui kaugel peavad inimesed uutes liitvaldades teenuste järele sõitma hakkama.
 
9.      Juba mitmendat aastat jätkus majandusseisak. Tänavune ühe protsendi ringis tammuv majanduskasv on suisa kriisijärgse aja madalaim. Palju tsiteeriti endise peaminitri Taavi Rõivase sõnu, et Eesti on jõudnud peenhäälestuse ajajärku. Rõivas ei suutnud tunnistada, et Reformierakonna senine majandusmudel on ummikus ja iganenud ning toonane valitsus ei saa lihtsalt majanduse ergutamisega hakkama.
 
10.  Tänavused presidendivalimised kujunesid tõeliseks farsiks, kus isegi Reformierakond ise ei suutnud oma kandidaadis kokku leppida. Seetõttu ei selgunud president ei esimest korda peale riigikogu hääletust ka valimiskogus. 3. oktoobril sisuliselt määrati Eestile presidendiks avalikkusele seni tundmatu ametnik ning valimiskampaaniat teinud kandidaadid võisid oma töö ja vaeva korstnasse kirjutada.
 
11.  Kapo pidas kinni Tallinna televisiooni juhatuse liikme Toomas Lepa kahtlustades teda 200 000 euro TTV raha maksmises Lepa oma firmadele.
 
12.  Jaanuaris tuli ilmsiks, et politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektori Elmar Vaher ostis endale politsei- ja piirivalveameti krediitkaardiga 139 eurosed matkasaapad ning 299 eurot maksnud kõrvaklapid. Kuna summad polnud suured, pääses politseijuht vabandusega.
 
13.  President Toomas Hendrik Ilves ei jõudnud kuidagi oma ametiaja lõppemist ära oodata ja näitas seda igal võimalikul viisil avalikult välja. Riigi esimene mees ja eeskuju kibeles abikaasa Evelini maha jätma, et sõlmida oma kolmas abielu lätlanna Ieva Kupcega.  Kuigi piibel taunib lahutusi ja uuesti abiellumisi öeldes, et "mida Jumal on paari pannud, seda inimene ärgu lahutagu," ning "kes oma naisest lahutab /.../ ja abiellub teisega, rikub abielu" oli Luteri kirik nõus Ilvese 2. jaanuaril Hallistel kolmandat korda paari panema.
Laadimine...Laadimine...