"Olukord Eesti kahes põllumajanduse olulises sektoris – piimatootmises ja sealihakasvatuses – on täielikus kriisis lähenedes juba katastroofile," nentis Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimehe Vahur Tõnissoo.
Tõnissoo selgitas Tallinna TV uudistesaates “Täna+”, et sigade ja lehmade arv väheneb järjest ning selle tulemusena juhtub varsti see, et Eestis ei ole enam oma piima ja sealiha. “Lehmade arv on vähenenud 10 000 võrra, neid on viidud Poola, Venemaale, Valgevenesse, Lätti ning tapamajja. Sigade seas levib Aafrika seakatk ning seetõttu on suur osa seakarjast hävinenud.”
Et valitsus leiaks praeguses sügavas kriisis kiired lahendused loomade arvu vähenemise peatamiseks ja paneks kodumaise toidutootmise hääbumisele kiire piduri andsid Eesti toidutootjad eile keskpäeval peaminister Taavi Rõivasele üle 8887 allkirjaga pöördumise. Allkirjad koguti kahe nädala jooksul.
Tõnissoo sõnul võeti toidutootjad eile Stenbocki majas hästi ja soojalt vastu. “Andsime peaministrile üle kena vaagna Eesti värskete sealihatoodetega. Vaagnal oli juba ¼ tühja ruumi, kuna see osa seakasvatusest on tänaseks Eestist kadunud. Andsime üle ka toreda piimapurgi, kus oli alles 90% piima. See näitas, et Eesti lehmadest 10% on kriisi tõttu juba kadunud.”
Tõnissoo selgitusel on taolise kriisiolukorra lahendamiseks kahte tüüpi meetmeid. On lühiajalised, mida tuleb teostada koheselt ja on pikaajalised, mis annavad tulemuse alles 3-5 aasta pärast. “Loomulikult on Eesti piimatooteid ja piima eksportiv riik ning seetõttu on väga oluline, et pärast Venemaa turu äralangemist oleks meil võimalik tooteid kasumlikult müüa kolmandatel turgudel. Hiljutine ülevaade näitas aga seda, et möödunud aastal eksporditi Eesti piimatoodetest 95% Euroopa Liidu turule. See tähendab, et müüme kolmandatele turgudele ekspordist vaid 5%, mis on olematu suurus. Seetõttu on töö uute eksporditurgude leidmisega väga oluline.”
Tõnissoo lisas, et Eesti Põllumeeste Keskliidul on plaanis kutsuda lähiajal kokku riigi tasemel ümarlaud ja võtta ekspordi teema tõsiselt käsile. “Esialgse küsitluse tulemusel selgus, et täna ei vastuta Eesti piimatoodete ekspordi tervikpildi eest keegi, ometi on terve rida ministeeriume ja asutusi, kes küll osaliselt sellega tegelevad. Katsume Põllumeeste Keskliidu pinnal need asjad omavahel kokku siduda ja ekspordi ükskord ka käima saada. See võtab aga mõne aasta aega.”
Tõnissoo sõnul puudutab teine idee ühistulist tegevust ehk ühistulist piimakombinaati. “Loodan väga, et Eesti piimaühistud panevad seljad kokku ja teevad piimakombinaadi valmis. Täna varuvad kuus suurimat piimaühistut päevas 1100 tonni piima, mis on pea 60% piimast, mida iga päev varutakse. Selliste mahtudega oleks tõesti võimalik teha üks korralik tehas, mille investeeringu jaoks on isegi riik leidnud ühe abimeetme. See peaks neil päevil määrusena ka ringlema hakkama ning sügisel on siis võimalik esitada taotlusi, et kombinaat valmis teha. Aga on siin selles, et kombinaat valmib võib olla viie aasta pärast, sinnamaani on vaja ju elada. Seetõttu on lühiajalised meetmed äärmiselt olulised.”
Tõnissoo hinnangul saab täna olla ainus kiire lühiajaline meede see, et üleminekutoetused, mida Euroopa Liit on Eesti tootjatele ette näinud ja mis kaks aastat tagasi meie valitsuse otsusega tootjatelt ära võeti, taastatakse ja riigieelarvesse tagasi pannakse ning juba sel aastal ka välja makstakse. “Vastasel juhul ei suuda me ei oma lähinaabritega ega Euroopa Liidu turul konkureerida. On vaja, et meil on kõigil võrdsed konkurentsi tingimused,” osutas Tõnissoo.
