Väikesaared soovivad tõsta päästekvaliteeti

Aprilli keskel lõppes taotluste vastuvõtmine väikesaarte 2019. aasta programmi. Rahandusministeeriumi programmi eesmärk on parandada esmatähtsate teenuste* kättesaadavust ja kvaliteeti väikesaartel.

Pilt: Pixabay
Eesti

Väikesaared soovivad tõsta päästekvaliteeti

Toimetaja: Meelis Piller

Aprilli keskel lõppes taotluste vastuvõtmine väikesaarte 2019. aasta programmi. Rahandusministeeriumi programmi eesmärk on parandada esmatähtsate teenuste* kättesaadavust ja kvaliteeti väikesaartel.

Taotlusvooru laekus 19 taotlust, toetust küsitakse kokku summas 1,39 miljonit eurot. Rahandusministeeriumi poolt on väikesaarte programmile 2019. aastal toetusteks eraldatud  640 000 eurot, maksimaalne toetus projekti kohta on 130 000 eurot.

Kõige rohkem taotlusi esitati päästeteenuse kvaliteedi tõstmiseks ja kättesaadavuse parandamiseks väikesaartel. "Võimalikult hea elukvaliteedi tagamine Eestimaa väikesaartel on Rahandusministeeriumi ja Riigi Tugiteenuste Keskuse jaoks tähtis, mistõttu on meil hea meel anda panus selleks läbi Väikesaarte arenguprogrammi," ütles Riigi Tugiteenuste Keskuse elukeskkonna arendamise talituse juhataja Jaak Puistama.

2018. aastal rahuldati Väikesaarte programmi laekunud taotlustest üheksa, sealhulgas toetati näiteks hõljukite soetamist Manija ja Prangli saartele.

Programmi sihtpiirkonnaks on Vabariigi Valitsuse poolt 24.01.2019 vastu võetud määrusega nr  5 kehtestatud väikesaarte nimistusse kantud saared: Abruka, Aegna, Heinlaid, Kesselaid, Kihnu, Kräsuli, Kõinastu, Manija, Naissaar, Osmussaar, Piirissaar, Prangli, Ruhnu, Vilsandi, Vormsi ja Väike-Pakri. Programmi piirkonda ei kuulu Hiiumaa, Muhumaa ja Saaremaa.

Rahandusministeeriumi poolt ellu kutsutud programmi elluviimise eest vastutab Riigi Tugiteenuste Keskus, kes korraldab vooru laekunud taotluste hindamise  ning hakkab jälgima projektide elluviimist.

* Programmi raames mõistetakse esmatähtsate teenustena mandri ja saarte vahelist transpordiühendust (sealhulgas ühendust saare keskuse ja sadama vahel), hoolekande- ja tervishoiuteenuseid, esmatähtsatele teenustele ligipääsetavuse loomist erivajadustega inimestele, esmatarbevahendite, toidu, elektri, joogivee, kanalisatsiooni ja kütuse kättesaadavust, jäätmemajandust, juurdepääsu alus- ja põhiharidusele, päästevõimekuse tõstmist, sideteenuseid ning eluruumide kvaliteedi parandamist või nende ehitamist.

Laadimine...Laadimine...