Valikuline suhtumine huvide konflikti: Palling pääseb alati terve nahaga, Seli aga anti kohtu alla

Ettevõtja Neinar Seli ja reformierakondlase Kalle Pallingu huvide konflikti juhtumid on pealtnäha nagu kaks tilka vett, kuid lähemalt vaadates siiski nii erinevad. Kuigi mõlemat meest on kahtlustatud riigi äriühingu nõukogu liikmena oma isiklike huvide edendamises, läks selle eest kohtu alla siiski ainult Seli.

Pilt: Scanpix

Valikuline suhtumine huvide konflikti: Palling pääseb alati terve nahaga, Seli aga anti kohtu alla (4)

Virkko Lepassalu

Ettevõtja Neinar Seli ja reformierakondlase Kalle Pallingu huvide konflikti juhtumid on pealtnäha nagu kaks tilka vett, kuid lähemalt vaadates siiski nii erinevad. Kuigi mõlemat meest on kahtlustatud riigi äriühingu nõukogu liikmena oma isiklike huvide edendamises, läks selle eest kohtu alla siiski ainult Seli.

Eesti Energia nüüd juba endise nõukogu liikme, reformierakondlase Kalle Pallingu kaasus, mille puhul on alust rääkida  toimingupiirangu rikkumisest, on üllatavalt sarnane olümpiakomitee endise esimehe ja Tallinna Sadama nõukogu kunagise juhi Neinar Seli juhtumiga. Seli mõisteti süüdi toimingupiirangu rikkumises. Aga kui Seli puhul algatati kohe kriminaalasi, siis Pallingu puhul pole õiguskaitseorganid seda vajalikuks pidanud ja ka riigikogu korruptsioonivastases erikomisjonis aru andmas käies kohtas Palling pigem leebet suhtumist.

Protsess lükati käima

Mäletatavasti jäi Pallingu kunagine parteikaaslane, tuntud ettevõtja ja sporditegelane, tänaseks reformierakonnast lahkunud  Neinar Seli jäi toimingupiirangu rikkumises riigikohtus lõplikult süüdi detsembris 2015.

Riigikohtu kolleegium rahuldas küll osaliselt Neinar Seli kaitsja kassatsiooni ja muutis maa- ning ringkonnakohtu otsuse põhjendusi, kuid nõustus lõppjäreldusega, et Neinar Seli on talle süüdistuses ette heidetud korruptsioonikuriteo toime pannud.

Selile heideti ette, et olles samal ajal nii Tallinna Sadama nõukogu esimees, kui Eesti Olümpiakomitee president, hääletas ta Tallinna Sadama nõukogu 31. oktoobri 2013. a koosolekul otsuse poolt maksta Eesti Olümpiakomiteele 250 000 eurot toetust. Seejuures on toimingupiirangut kohtu arvates rikutud ka siis, kui varalist kahju ei teki.

Teadupärast ei polnud Selil EOK-le raha eraldamist otsustades mängus mingeid isiklikke huvisid. Nii oli alati tehtud: sadama sponsorkomitee oli nõukogule otsused ette valmistanud ja Seli ise sponsorkomitee töösse ei puutunud. Vastavalt seadusele võisid riigi äriühingud eraldada sponsorluseks viimase kolme aasta kasumist kuni poolteist protsenti, mis siis jagati ära kohalike omavalitsuste, spordi jm projektide vahel.

Tõenäoliselt oleks raha eraldamine ka seekord rahulikult suurema kärata ära otsustatud, ja mingit kriminaalasja poleks algatatud, kui mängu poleks astunud leebelt öeldes omapärased suhted Neinar Seli ja toonase majandusministri Juhan Partsi (IRL) vahel, kes ministrina oli sadama suhtes üldkoosoleku õigustes. IRLis oli sadamat alati peetud "reformi ettevõtteks". Ilmselt olid parteikaaslased survestanud Partsi end sadama suhtes jõulisemalt kehtestama. Võimalik, et otsiti lihtsalt võimalust pikaaegsest sadama nõukogu (ase)esimehest Selist lahti saamiseks. Kardeti, et suure sporditoetajana lõikab Seli ja tema kaudu reformierakond sadama abil loorbereid.

Minister Parts ei pooldanud seega EOK-le sadama nõukogu poolt raha andmist, vaid soovis selle asja ise üle vaadata ja otsustada. Kui sadama nõukogu ikkagi otsustas ise sponsorluse asjus hääletada, nägi Parts selles ilmset allumatuse avaldust - kuigi Seli oli ise end hääletuselt taandanud.

Parts tegi Selile ära

Seli omakorda arvas sposorluse asjus sadama nõukogus hääletust korraldades, et Parts võib üldkoosolekuna asja üle vaadata ning rahu majas.

"Taandasin ennast EOK-i presidendiks saades sponsorluskomisjonist ja nüüd ministeeriumile probleeme valmistaval nõukogu koosolekul sponsorlust puudutava päevakorrapunkti hääletusel ei osalenud," on Seli ERR-i uudisteportaalile öelnud. "Järgmisel päeval aga nägi Parts võimalust asjale hoopis teine käik anda ja siis see protsess ka käima lükati," meenutas Seli hiljem ütlustes Riigikogu Tallinna Sadama uurimiskomisjonile.

Nagu öeldud, päädis kogu see käima lükatud kohtuprotsess Seli süüdimõistmisega riigikohtus ning reformierakonna üheks "halliks kardinaliks" peetud mehe välja astumisega nii reformierakonnast kui lahkumisega üldse n-ö suurest poliitikast.

Kui tõmmata paralleele Kalle Pallingu juhtumiga, siis nagu kirjutas Äripäev, vahendas Palling, olles ise Eesti Energia nõukogu liige, Eesti Energia suurimale konkurendile Viru Keemia Grupile paar aastat tagasi umbes 13 miljoni euro suurust aheraine tehingut. Sama tehingut jahtis Eesti Energia.

Pallingu läbi käimine Viru Keemia Grupi suurima omaniku Priit Piilmanniga polnud saladus, kuid Eesti Energiale tuli Äripäeva andmeil Pallingu käitumine üllatusena. Ettevõte ei olnud Pallingut volitanud konkurendiga suhtlema. Kõneks oli enam kui miljoni tonni aheraine ostmine ühe ehitusobjekti jaoks, millest huvitus rahvusvaheline ehituskontsern Jan de Nul. Tehingut lõpuks siiski aset ei leidnud.

Sarnasused Seli ja Pallingu juhtumite puhul on üsnagi märgatavad. Mõlemad esindasid riigile kuuluva äriühingu nõukogu. Muuhulgas täheldas Riigikohus Seli kaasuse puhul, et nõukogu liige on korruptsioonivastase seaduse tähenduses ametiisik. Riigivaraseadus paneb talle nimelt ülesande tagada äriühingus riigi huvide kaitse, kui see ei satu vastuollu tema kohustustega äriühingu ees.  

Kuigi Kalle Palling on toonitanud, et mingit kahju ei tekkinud, leidis tegelikult sama olukord aset ka Seli puhul, kus kahju kellelegi ei tekkinud. Mingit tasu Palling EE nõukogu liikmena samal ajal VKG heaks töötades ei saanud - ent samamoodi ei saanud tasu ka Seli EOK heaks töötades. Mõlemad said mõistagi tasu riigi äriühingu nõukogu liikmetena.

Samal ajal paistavad Seli motiivid märgatavalt õilsamatena: ta soovis vaid sporti toetada, nagu sadam seda alati teinud oli, ehkki ületas seekord, vähemalt kohtu arvates, seaduse piiri. Ent kuigi aheraine tehingut ei toimunud - kas tõesti keegi usub, et Palling astus VKG heaks samme vaid suurest ligimesearmastusest?

Teflonmees Palling ja spordimees Seli

Tasub meenutada, et juhtiv riigiprokurör Steven–Hristo Evestus taotles maakohtu otsuse tühistamist osaliselt ehk Seli süüdimõistmises toimingupiirangu rikkumise katses ning uue otsusega Seli süüdi mõistmist hoopis toimingupiirangu rikkumises. See omakorda tähendab, et kohtu alla sattumiseks poleks riigi äriühingu nõukogu liikmel isegi tarvis mingit laadi korruptsioonihõngulist tegu toime panna. Piisaks isegi vaid sammude astumisest selles suunas. Kindlasti ei saa öelda, et Palling poleks neid samme astunud.

Palling käis kuu keskel oma aherainetehingu vahendamisest aru andmas Riigikogu korruptsioonivastases erikomisjonis. "Leian, et tegemist oli olukorraga, milles riigiettevõtte nõukogu liige ei oleks tohtinud olla. Palling möönis komisjoni ees, et kui tulevikus tekkiks sarnane olukord, siis ta nõukogu liikmena näilise konflikti vältimiseks seda ei teeks. Praeguseks fikseerisime komisjonis olukorra, mida peab veel arutama," ütles erikomisjoni esimees Andres Herkel.

Palling oli komisjonis möönnud, et teist korda ta sellist sammu enam ette ei võtaks.

2012. aastal kahtlustati Pallingut erakonna majandustegevusele või varale kehtestatud piirangute rikkumises ja pistise võtmises. Kogu asi lõppes, nagu nüüdki, eimillegagi.

Huvide konflikti sattumine on Pallingu puhul juba krooniline. Ta oli osanik 2008. a loodud ettevõttes Biokile, samal ajal Riigikogus tegeledes pakendiseaduse teemadega. Ta ise selgitas meediale, et loobus Biokilest, kuna olevat taibanud oma huvide konflikti. Toona kahtlustasid uurijad Biokilet reformierakonnale annetamises, ent seegi kord pääses Palling terve nahaga.

4 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...