Valitsus arutab uue isikuandmete kaitse seaduse eelnõu

Valitsus arutab homme isikuandmete kaitse seaduse eelnõu, sest kehtiv seadus asendatakse uue seaduse terviktekstiga, mille eesmärk on rakendada Euroopa Liidu (EL) isikuandmete kaitse üldmäärust ja õiguskaitseasutusi puudutavat direktiivi.

Pilt: Svetlana Aleksejeva

Valitsus arutab uue isikuandmete kaitse seaduse eelnõu

Valitsus arutab homme isikuandmete kaitse seaduse eelnõu, sest kehtiv seadus asendatakse uue seaduse terviktekstiga, mille eesmärk on rakendada Euroopa Liidu (EL) isikuandmete kaitse üldmäärust ja õiguskaitseasutusi puudutavat direktiivi.

Isikuandmete kaitse üldpõhimõtted uue seadusega ei muutu, teatas valitsuse pressiesindaja kolmapäeval BNS-ile.

Eelnõu kohaselt kajastuvad seaduses isikuandmete töötlemise põhimõtted, järelevalve ja vastutuse sätted. Isikuandmete kasutamist reguleerib põhiosas otsekohalduv üldmäärus. Üldmäärusega on liikmesriigile jäetud võimalus täpsustada riigisiseselt isikuandmete kasutamise erijuhtumeid. Näiteks annab seadus ajakirjandusvabaduse tasakaalustamiseks erialuse isikuandmete töötlemiseks ülekaaluka avaliku huvi korral.

Uue regulatsiooni kohaselt on lubatud vähemalt 13-aastase alaealise isikuandmete töötlemine infoühiskonna teenuste kasutamisel tema enda nõusolekul. Täpsustatakse isikuandmete kasutamist teadus- ja ajaloouuringute ning statistika tegemisel ja arhiivide tööl. Lisatakse, et üldjuhul annab loa eriliiki isikuandmetega - varasem termin delikaatsed isikuandmed - teadustöö tegemiseks eetikakomitee, selle puudumisel andmekaitse inspektsioon. Täpsustub ka surnud inimeste andmete kasutamine.

Kehtestatakse ühtne õigusraamistik uurimisasutustes, prokuratuuris, vanglates jm isikuandmete kaitsel. Näiteks on tulevikus kõigil inimestel, sõltumata nende menetluslikust staatusest, õigus tutvuda teda puudutavate andmetega. Samuti peavad õiguskaitseasutused määrama ametisse andmekaitsespetsialisti.

Seadusega muutub isikuandmete kaitse tõhusamaks. Paraneb inimeste võimalus kontrollida, kuidas ja kelle poolt tema isikuandmeid töödeldakse ja kellele edastatakse.

Seadus on kavas jõustada selle aasta 25. mail. Jõustumine sõltub isikuandmete kaitse üldmääruse jõustumisest. Lisaks sellele eelnõule on justiitsministeeriumis ette valmistamisel eraldi rakendusseadus, kus käsitletakse valdkonnaspetsiifilisi muudatusi.

Valitsus plaanib heaks kiita kirikutele okupatsioonikahju heastamise

Valitsus plaanib homsel istungil heaks kiita erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse muudatuse eelnõu, mis võimaldaks heastada kirikutele okupatsiooni käigus tehtud kahju.

Eelnõu kohaselt võimaldatakse omandireformi reservfondist eraldada toetust sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks kirikutele, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Teine seadusemuudatus loob võimaluse kasutada reserfvondi raha omandireformi käigus või selle tagajärjel kasutuseta jäänud ehituste korrashoiuga seotud kulude katteks.

Nimelt on rahandusministeeriumi hinnangul kasvavaks probleemiks hüljatud korterite loovutamine riigile, eelkõige Ida-Virumaal ning sellega seotud kulude katmine. Kui varasematel aastatel on riigile loovutatud maksimaalselt paar korterit aastas, siis 2016. aastal loovutati riigile 15 korterit ja möödunud aastal 78 korterit.

Kahaneva rahvaarvuga piirkondade elamumajanduse ümberkorraldamise tegevuskava tervikuna näeb ette kulutused aastaks 2018 kogusummas 1,2 miljonit eurot ja aastaks 2019 kogusummas 2,2 miljonit eurot.

Valitsus otsustas eelmise aasta lõpus toetada Eestis tegutsevaid kirikuid 8,2 miljoni euroga, millest 6,8 miljonit eurot saab Eesti Evangeelsele Luterliku Kirik (EELK) ja 1,4 Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik (EAÕK).

Täpsemalt otsustas valitsus omandireformi reservfondist eralda vahendid tagastamatu toetusena toetuse andmiseks kirikutele sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks.

Õiguskantsler Ülle Madise hinnangul otsustas valitsus kirikutele toetusi eraldada ilma seadusliku aluseta ning seega on omandireformi reservfondist raha eraldamine kirikutele põhiseadusevastane.

Õiguskantsler Ülle Madise saatis peaminister Jüri Ratasele ja valitsusele ettepaneku, mille alusel palub omandireformi reservfondist raha eraldamise määruse alapunktid viia kooskõlla põhiseadusega. Seejuures leiab õiguskantsler, et kirikutele omandireformi reservfondist vahendite eraldamine sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks on põhiseadusega vastuolus.

Seejärel teatas riigihalduse minister Jaak Aab õiguskantslerile saadetud kirjas, et valitsus on õigusselguse tagamise huvides otsustanud valitsuse istungi ootejärjekorras olevat erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse eelnõu täiendada. "Enne seaduse vastuvõtmist riigikogus kirikutele toetusi välja ei maksta," seisab kirjas.

Valitsus plaanib heaks kiita pensionikindlustuse seaduse eelnõu

Valitsus plaanib homsel istungil heaks kiita riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise eelnõu, millega seotakse pensioniiga eeldatava keskmise elueaga ning võimaldab pensionit välja võtta osaliselt või peatada selle maksmine.

Eelnõu kohaselt seotakse pensioniiga alates 2027. aastast eeldatava elueaga. Kehtiva korra kohaselt sõltub pensioniiga inimese sünniaastast ja on praegu 63 aastat ja 6 kuud. Üleminekuaeg kestab 2026. aastani, mil pensioniiga on 65 aastat, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Eelnõu kohaselt seotakse pensioniea muutus 65-aastaste inimeste keskmise eeldatava eluea muutusega. Kui eeldatav eluiga pikeneb, tõuseb ka pensioniiga ja vastupidi. Pensioniiga võib suureneda kuni kolm kuud kalendriaastas.

Alates 2021. aastast muudetakse pensionile jäämine paindlikumaks. Eelnõu kohaselt on edaspidi võimalik minna pensionile kuni viis aastat enne pensioniiga või lükata pensioni saamist edasi nii kaua, kui soovi on. Muudatuste mõjul saavad inimesed vastavalt oma oskustele ja tervisele võimaluse töötada ja saada sel ajal ka paindlikku pensioni.

Pensionide adekvaatsuse tagamiseks muudetakse pensionivalemit. See tähendab, et töötasu suurusest sõltuva kindlustusosa asemel koguvad inimesed aastatel 2021–2036 ühendosa, mis koosneb pooles ulatuses kindlustusosast ja pooles ulatuses staažiosast. Alates 2037. aastast sõltub esimese samba pensioni suurus üksnes töötatud aastatest. Seos töötasu suurusega säilib teise samba kaudu, kuhu teevad makseid nii töötaja kui riik, töötasult praegu vastavalt 2 ja 4 protsenti.

Teise sambaga liitumise võimalus avatakse uuesti 1970–1982 aastal sündinud isikutele. Tuleviku pensionisüsteem koosneb töötamise pikkusest sõltuvast solidaarsest esimesest sambast, sotsiaalmaksust sõltuvast teisest sambast ja vabatahtlikust, inimese panusel põhinevast kolmandast sambast.

Seaduse rakendamiseks on vaja välja arendada sotsiaalkindlustusameti uus infosüsteem SKAIS2, milleks kulub 3 miljonit eurot. Reformiga kaasnevate arenduste maksumus on 780 000 eurot, millest paindliku pensioni arenduskulud on umbes 200 000 eurot ning iseteeninduse võimekuse väljaarendamise kulud umbes 580 000 eurot.

Eelnõuga kavandatud muudatused puudutavad peamiselt neid isikuid, kes on sündinud 1962. aastal või hiljem ja jõuavad pensioniikka pärast 2026. aastat.

Valitsus laiendab Hiiumaal asuva Pihla-Kaibaldi looduskaitseala

Valitsus hakkab homme muutma Hiiumaal asuva Pihla-Kaibaldi looduskaitseala kaitse-eesmärke ja piire, et ka rohelise hiidkupra seni kaitsmata kasvukohad saaksid kaitse alla.

Pihla-Kaibaldil kaitstakse metsastunud luidetevahelised niiskeid nõgusid, rabasid, siirde- ja õõtsiksoid, vanu loodusmetsi, soostuvaid ja soo-lehtmetsi ning siirdesoo- ja rabametsi, teatas valitsuse pressiesindaja kolmapäeval BNS-ile. Kaitsealused liigid on kaljukotkas, roheline hiidkupar ja soohiilakas.

Võrreldes kehtiva kaitse-eeskirjaga lubatakse seni keelatud kalapüüki. Leevendatakse jahipidamise keeldu Pihlasoo ja Kaibaldi sihtkaitsevööndis, lubatakse kaitseala valitseja nõusolekul jahipidamist, kui see on vajalik kaitse eesmärgi saavutamiseks või ulukite levitatava taudi tõkestamiseks. Sihtkaitsevööndis lubatakse maaparandussüsteemide eesvoolude hoiutöid. Täpsustatakse piiranguvööndis lubatud majandustegevust metsa raie osas, kuusikutes lubatakse lageraiet langi pindalaga kuni üks hektar. Keelatakse piiranguvööndis uue maaparandussüsteemi rajamine, mis seni oli kaitseala valitseja nõusolekul lubatud.

Pihla-Kaibaldi looduskaitseala pindala on 3816,6 hektarit. Kokku suureneb kaitseala pindala 39,6 hektari võrra. Kaitsealaga liidetakse 42,1 hektarit, millest 1,2 hektarit on eramaa, 38,4 hektarit riigimaa ja 2,5 hektarit reformimata maa.

Kaitseala paikneb Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Kanapeeksi, Koidma, Leigri, Metsaküla, Määvli, Prählamäe ja Tubala külas.

Laadimine...Laadimine...