Valitsus eraldab miljon eurot muinsuskaitsemälestiste korrastamiseks

"Otsus, mida täna tegime, leevendab ka muinsuskaitsemälestiste omanike olukorda. 1. mail hakkas vastav seadus kehtima ja täna võtsime vastu määruse. Nüüd saab hakata Kultuuriministeerium vastu võtma taotlusi ehitismälestiste korrastamiseks," märkis riigihalduse minister Jaak Aab.

Pilt: Scanpix

Valitsus eraldab miljon eurot muinsuskaitsemälestiste korrastamiseks

Juuli Nemvalts

"Otsus, mida täna tegime, leevendab ka muinsuskaitsemälestiste omanike olukorda. 1. mail hakkas vastav seadus kehtima ja täna võtsime vastu määruse. Nüüd saab hakata Kultuuriministeerium vastu võtma taotlusi ehitismälestiste korrastamiseks," märkis riigihalduse minister Jaak Aab.

Ministri sõnul tähendab see ehitismälestiste korrastamist, hoonete remonti ja renoveerimist. "Nagu teada on muinsuskaitseobjektide rahastamine olnud ebapiisav. Kui omanikud tahavad renoveerida neid objekte või remontida, tuleb neil muinsuskaitse nõudmistest lähtuda, mis omakorda teeb investeeringu hulga kallimaks, kui tavalise ehitise puhul," mainis Aab.

Kokku on üle 6000 ehitise, mis on muinsuskaitse all. Suurem osa on neist seotud omandireformiga, kus reformi käigus anti hooned tagasi seadusjärgsele omanikule. Need on sakraalhooned, endised haldushooned, aga ka erinevad linnahooned, kindlused.

Eelnõu kohaselt viiakse valitsuse määrus kooskõlla 1. mail 2019 jõustunud erastamisest laekuva raha kasutamisega seaduse muudatusega. Määruse muudatuse kohaselt saab omandireformi reservfondist eraldada raha omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste toetamiseks.

 "Momendil on reservfondis 27 miljonit ja seetõttu on ettepanek, et toetusemaht oleks igal aastal 1 miljon eurot viie aasta jooksul ja piiritletud aja raamiga," selgitas Aab.

Eelnõu kohaselt sätestatakse, et reservfondist saab eraldada toetust omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste hooldamiseks, remontimiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks ja taastamiseks. Omandireformi reservfondist raha eraldamise otsustab valitsus.

Kultuuriminister Tõnis Lukas kommenteeris vastuvõetud määrust, et ministeeriumi jaoks on see suur hüpe edasi. "Saame korras hoida palju muinsuskaitse all olevaid hooneid, mille omanikud ei suuda omavahendites sakraalehitisi korda teha," kinnitas Lukas.

Ehitismälestis on hoone koos selle interjööri ja hoone algse funktsiooniga seotud sisseseadega, rajatis või ehituslik kompleks, mis on oluline Eesti arhitektuuriajaloo ja ruumilise keskkonna arengu tähistaja ja mitmekesise elukeskkonna hoidja. Eestis on ehitismälestistena kaitse alla võetud üle 6000 ehitise (sh üle 2000 ehitismälestise asub mõisakompleksides). Määrus jõustub üldises korras.

Laadimine...Laadimine...